Autismi põhjused – geneetika, toksiinid ja muu

Tänapäeval usub teadus, et autismil ei ole ühte kindlat põhjust. Selle asemel usutakse, et autismi väljakujunemist mõjutavad keskkondlikud ja bioloogilised tegurid. Kuigi arengut mõjutavad paljud tegurid, peetakse autismi tekkepõhjuseks järgmist seitset asjaolu.

1. Autism esineb perekonnas

Geneetikal on teatud seisundite tekkimise tõenäosuses märkimisväärne roll. Sama kehtib ka autismi väljakujunemise kohta, kuna pereliikmed kannavad samu geene. Siiski ei taga samade geenide jagamine veel seda, et kellelgi kindlasti autismispektri häire välja kujuneb.

Tõenäosus saada autismiga laps on 1:68, mis on vaid 1,5% võimalus. Kuid kui peres on juba üks autismiga laps, suureneb risk saada teine autismiga laps 20%. Poistel diagnoositakse autismi samuti 2–3 korda sagedamini kui tüdrukutel.

https://www.instagram.com/p/B-MvGvFCU4c

Teeme logopeedia koduseid ülesandeid.

Peres, kus kasvab kaks või enam autismiga last, suureneb risk saada veel üks autismiga laps koguni 30%-ni.

Lisaks sellele, et autismi risk suureneb õdede-vendade puhul, leidsid teadlased seoseid autismi riski ja perekonnas esinenud ajuhaiguste vahel. Ühes Rootsi teadusuuringus uuriti üle 500 000 autismiga ja autismita lapse ning nende sugulaste ja sugulaste diagnooside andmeid.

Selle uuringu tulemused näitasid, et lastel, kelle õel, vennal või vanemal oli mõni ajuga seotud haigus, oli 4,7 korda suurem risk autismi tekkeks ning 7,6 korda suurem risk nii autismi kui ka intellektipuude esinemiseks.

Ka teised uuringud on andnud sarnaseid tulemusi. Autismi risk suureneb, kui õel või vennal on aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või vanemal on depressioon, ärevushäire, bipolaarne häire või skisofreenia.

2. Sünnituskomplikatsioonid

Ajakirjas American Journal of Perinatology avaldatud uuringust selgus, et lastel, kellel tekkisid tüsistused enne sündi või sünnituse ajal, oli suurem risk autismi tekkeks. Samast uuringust selgus, et kõige suurema autismi riskiga olid seotud järgmised sünnitustüsistused:

Minu poeg läbib praegu autismi diagnoosimise protsessi ja ma ei saa lahti mõttest, et sünnituskomplikatsioonid võisid tema diagnoosile kaasa aidata. Tal tekkis sünniasfüksia, teda tuli elustada ja lisaks pidi ta kohe pärast sündi kuus päeva haiglas võitlema viirusnakkusega.

3. Geneetilised häired

Kuna geenidel on suur roll autismi väljakujunemise riskis peredes, tõstavad teatud geneetilised häired samuti autismi tekkeriski. Mõnel lapsel tekib autism juba emaüsas geneetiliste mutatsioonide tõttu.

Teiste laste puhul on autismispektri häire riskiteguritena tuvastatud kaks geneetilist haigust:

4. Vanemad vanemad

Iisraelis, Taanis, Rootsis ja Californias on tehtud mitmeid uuringuid, mis leidsid, et üle 40-aastastel meestel oli kuus korda suurem tõenäosus saada autismiga laps.

Kuigi see võib tunduda üle 40-aastaste meeste puhul märkimisväärselt suurenenud riskina, annavad teadusuuringud erinevaid tulemusi. Uuringute järeldused varieeruvad nii palju, et vaadates kõiki vanema ea ja autismi kohta tehtud uuringuid, ei ole ühest lõplikku riskiprotsenti. See kõigub 5% ja 400% suurenenud riski vahel, kui isa on üle 40 aasta vana.

Kuigi seda ei saa pidada kindlaks autismi peapõhjuseks, ei saa üle 40-aastase isa puhul lapse autismi tekkeriski ka soodustava tegurina välistada. Teadlased oletavad, et vanematel meestel võivad esineda teatud autistlikud jooned, mistõttu lükkub partneri leidmine edasi. See on aga pelgalt hüpotees, mida ükski praegune uuring ei toeta.

5. Madal sünnikaal

Laps on madala sünnikaaluga, kui ta kaalub 2500 grammi või vähem. Erakordselt madal sünnikaal on alla 1000 grammi. Kui laps sünnib madala sünnikaaluga või enneaegsena, jääb tal puudu arenguks vajalikust üsasisesest kasvust.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (Center for Disease Control) läbiviidud uuringus vaadeldi Atlanta piirkonna sünniandmeid aastatest 1986–1993. Need sünniandmed näitasid, et alla 2500 grammi kaaluvatel lastel oli autismi risk 2,3 korda suurem. Samuti leiti, et madala sünnikaaluga sündinud tüdrukutel oli autismi tekkerisk 3 korda suurem.

See on huvitav uuring, sest tavaliselt on autismi risk poistel suurem kui tüdrukutel. Kuid see CDC uuring leidis erinevusi poiste ja tüdrukute autismijuhtude vahel. Vaja on teha rohkem uuringuid, et selgitada välja lisaseoseid madala sünnikaalu ning poiste ja tüdrukute vahel.

6. Kokkupuude raskmetallide ja keskkonnatoksiinidega

Tänu teadusuuringutele saavad rasedad vältida teatud toksiine, mis teadaolevalt lootele kahju tekitavad. Ühiskonnana (ja eriti rasedad naised) oleme tänapäeval palju terviseteadlikumad ja oskame keskkonnatoksiine paremini märgata.

Keskkonnamürgid on aga endiselt olemas! Mõnikord ei tea naised veel, et nad on rasedad, või seda, et nad on toksiinidega kokku puutunud.

Kuna maailmas on nii palju toksiine, siis millised neist põhjustavad autismi? Lihtne vastus: teadlased ei tea seda kindlalt! Seda seetõttu, et paljude tänapäeval kasutatavate kemikaalide mürgisust pole piisavalt hinnatud.

Laste Keskkonnatervise Keskuse (Children’s Environmental Health Center – CEHC) andmetel kahtlustatakse järgmist 10 levinud keskkonnatoksiini ja kemikaali autismi ning muude õpiraskuste põhjustamises:

Pea meeles, et neid 10 kemikaali üksnes kahtlustatakse autismi ja õpiraskuste tekitamises. Eelnimetatud kemikaalide ja toksiinide osas on kindlasti vaja teha veel täiendavaid uuringuid.

7. Viirusnakkused

Tänapäeva uuringud viitavad tugevale võimalusele, et autism võib välja kujuneda juba enne sündi. Hiljutises uuringus, mille avaldas Ameerika Mikrobioloogia Selts (American Society for Microbiology) ajakirjas mSphere, leiti, et aktiivse infektsiooniga rasedatel oli kaks korda suurem tõenäosus sünnitada autismiga laps.

Kuigi me kipume viirusnakkuste all mõtlema tavalist gripiviirust, näitas uuring kindlaid viirusnakkuste rühmi, mida kahtlustatakse autismi põhjustamises. Järgmised raseduse ajal esinevad viirusnakkused kahekordistasid naise riski saada autismiga laps.

Täpsemalt toodi uuringus välja, et last seab ohtu herpesviiruste perekonda kuuluvate viiruste esinemine raseduse ajal. Kuid miks kahekordistavad viirusnakkused rasedatel naistel riski saada autismiga laps?

Ehkki seda ei saa lõplikult kinnitada, oletatakse, et raseda naise nõrgenenud immuunvastus nakkustele põhjustab põletikku, mis mõjutab loote aju arengut. Herpese perekonna viirusnakkused võivad põhjustada ka püsivaid närvikoe kahjustusi.

Kokkuvõte

Kas autismil on üksainus kindel põhjus? Ei. Selle asemel viitavad uuringud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koostoimele, mis võib autismi põhjustada. Samal ajal kui teadus uurib statistilisi andmeid ja autismispektri häirete kohta tehakse üha uusi uuringuid, seisneb kogu tuum nende „õigete“ tegurite kombinatsiooni leidmises, mis viitavad otseselt autismi tekkele.

Praegu püüab teadus alles leida kõiki tegureid, mis on autismi väljakujunemisega seotud.

Ma arvan, et ühiskond sooviks näha ühte kindlat autismi põhjust. Kuid see ei toimi nii. Autismi kujunemine on märksa keerulisem, kui varem arvati.

Kuna mu laps läbib praegu autismi hindamise protsessi, kipun ma end süüdistama ja leian end ikka ja jälle küsimas: „Mida mina tegin, et mu pojal autism tekkis?“ Selle hindamisprotsessi käigus mõistan üha enam, et need „miks“-küsimused on äärmiselt keerulised – täpselt nagu ka autismispektri häire toetamine ja juhtimine.