Vanus 1–2 eluaastat: väikelapseea algus

Väikelapse areng toob kaasa selle, et beebieast tuttav armas lalisemine ja koogamine muutub päris sõnadeks ja tegelikeks suhtluskatseteks. Kui sa mind ei usu, vaata seda hämmastavat statistikat: 

„... 18.–24. elukuuni toimub fonoloogilises süsteemis kõige kiirem areng... samuti... lapse ekspressiivne sõnavara vähemalt kolmekordistub“

(Bauman-Waengler, 2000, lk 107)

Sõnavara kolmekordistub! Tavaliselt peaks laps teiseks sünnipäevaks rääkima sõnu ja hakkama neid juba lühikesteks lauseteks kombineerima! Lisateavet selle kohta, mis on eakohane ja millised võivad olla kõne- ja keelearengu mahajäämuse märgid, leiad meie teistest tüüpilist kõnearengut käsitlevatest blogipostitustest. 

Häälikud 

Vastsündinud suhtlevad esialgu vaid nutu abil. Keele areng saab alguse siis, kui märkad armsat koogamist ja seejärel üksikute häälikute tekkimist. Kaheaastaseks saades peaks laps suutma hääldada järgmisi häälikuid:

1. /m/
2. /n/
3. /h/
4. /p/
5. /g/
6. /d/
7. /t/
8. /s/

See ei tähenda, et neid häälikuid kasutataks alati õigesti või hääldataks puhtalt. Mõned neist häälikutest kinnistuvad alles 3.–4. eluaastaks. Küll aga peaks su laps suutma teha katseid neid häälikuid moodustada. Lisaks hakkab ta lisama täishäälikuid, moodustades sõnu nagu „mine“, „opa“ ja „ei“.

Kui kaashäälikutele lisanduvad täishäälikud, hakkab laps moodustama lühikesi lauseid, näiteks „issi opa“. Ära muretse, kui grammatika pole alguses täiuslik! See areneb välja hiljem.

Praeguses etapis võid sa mõista vaid 26–50% sellest, mida su laps räägib. Võõramate kuulajate, näiteks poes kohatud inimeste puhul on see protsent veelgi väiksem. Lapse 2-aastaseks saamisel suureneb kõnest arusaadavus märgatavalt ning kasvab lapse vananedes üha edasi. 

Su laps paneb endiselt asju suhu. Põhjuseks on see, et lõikuma hakkavad piimahambad. See võib olla valulikum kui esihammaste tulek, sest purihambad on suuremad. Oluline on jälgida lämbumisohtu ja anda lapsele valude ja ebamugavustunde leevendamiseks närimisrõngaid. 

Lõpetuseks – ära ehmu, kui laps hakkab välja mõtlema naljakaid sõnu, mis ei tähenda mitte kellelegi peale tema enda mitte midagi! See on arengu tavapärane osa ja neid nimetatakse protosõnadeks. See on lapse viis häälikutega mängida ja harjuda päris sõnu moodustama! Need hakkavad tasapisi kaduma 2.–3. eluaasta paiku. 

Motoorika areng

Veel üks põnev valdkond, mida selles arenguetapis jälgida, on lapse liikumisoskused ja motoorsete ülesannete täitmine. Selles eluetapis peaks lapse oskuste areng hõlmama järgmisi saavutusi:

• 0–11 kuud = teeb esimesed sammud
• 1 aasta ja 1 kuu = kasutab tavalisi esemeid sihipäraselt
• 1 aasta ja 2 kuud = võtab väikeseid esemeid pöidla ja nimetissõrme abil
• 1 aasta ja 3 kuud = ehitab 3–4 klotsist torni
• 1 aasta ja 4 kuud = kritseldab paberile jooni
• 1 aasta ja 5 kuud = kõnnib ja jookseb ilma abita
• 1 aasta ja 6 kuud = kõnnib trepist üles
• 1 aasta ja 7 kuud = püüab palli rohmakalt kinni
• 1 aasta ja 8 kuud = kritseldab ringjaid kujundeid
• 1 aasta ja 9 kuud = hüppab, tõstes mõlemad jalad maast lahti
• 1 aasta ja 10 kuud = ronib, kükitab, lööb palli jalaga
• 1 aasta ja 11 kuud = paneb kingad osaliselt jalga
• 2-aastaselt = keerab raamatus korraga 2–3 lehekülge (McLaughlin, 1998)

Regulaarsed visiidid pere- või lastearsti juurde kinnitavad, kas lapse areng vastab neile verstapostidele või mitte. Minu arst ütleb alati, et kui mu lapsed midagi veel ei tee, märkame me seda tõenäoliselt järgmisel kuul, ja tal on iga kord õigus olnud.

Lapsed arenevad ja liiguvad omas tempos, seega on oluline olla arstiga aus, kuid ära muretse liialt, kui su laps mõnda oskust kohe ei omanda!

Kõnest arusaamine

Mida lapsed selles vanuses tegelikult mõistavad? Võid märgata, et umbes 2-aastaselt suudab su laps täita rohkem juhiseid, saab aru lihtsatest jah/ei-küsimustest (näiteks „kas sul on kõht tühi?“), eristab asju suuruse järgi (nt suur ja väike) ning võib hakata tuntud toite nimepidi küsima. 

Selles vanuses võid hakata lapsele õpetama ka lihtsamaid kehaosi ning paluda tal neile osutada. 2. sünnipäevaks peaks ta mõistma ja oskama nimetada selliseid kehaosi nagu käsi, jalg, pea, silmad ja nina. Lihtne viis seda harjutada on laulda laulu „Pea, õlad, põlved, varbad“ või kasutada nende osade õppimiseks näiteks härra Kartulipea mänguasja. 

See periood lapse elus on väga eriline ja tore! Näed tema oskuste ja teadmiste hüppelist kasvu just 2. eluaastaks. Jätka lapsele lugemist ja laadi alla Speech Blubs, et harjutada häälikuid, sõnu ja kehaosi!