20 viisi, kuidas kasutada vett suhtlemise toetamiseks

Esiteks on olemas mitmeid veebiplatvorme ja rakendusi, nagu Speech Blubs, mis on lihtne ja soodne koht alustamiseks. Uuri kohalike logopeediateenuste materjale ja sirvi organisatsiooni Royal College of Speech and Language Therapists (RCSLT) veebisaiti teaduspõhise teabe ning strateegiate leidmiseks.

Teiseks... saad kasutada seda, mis sul juba olemas on! Tulemuslikkuse saavutamiseks ei pea see olema midagi keerulist. Selle tõestuseks jagan allpool ja tulevastes postitustes 20 kõne ja keele valdkonda, mida saad toetada lihtsate koduste vahenditega – ja seekord on see sul lausa käeulatuses! Vesi!

1. Uus sõnavara – nt virvendus, kraan, ulpima, uppuma, märg, voolama, uputus, läbi imbuma, kosk

Olgu see porilompides hüppamine, vannis käimine, käte pesemine või veesõda... on olemas tohutult palju uut ja põnevat sõnavara, mida lapsele ette näidata ja tutvustada. Too sõnu sisse üksiksõnadena, lühikeste väljenditena ja lausetena, et näidata, mida sõna tähendab ja kuidas seda kasutada.

2. Tegusõnade olevikuvormid – nt valama, pritsima, piserdama, tilkuma, kuivatama, täitma, sulistama, maha loksuma

Vesi on suurepärane vahend tegusõnade arendamiseks, sest sellega saab nii mitmel moel toimetada. Näita selliseid tegusõnu ette veega seotud mängude ja igapäevaste tegevuste käigus. Alusta nende tutvustamist üksikute sõnadena, enne kui paned need lühikestesse lausetesse.

3. Tegusõnade minevikuvormid – nt valas, pritsis, piserdas, tilkus, täitis, sulistas, loksus maha

Kui laps tunneb end nende tegusõnade olevikuvormidega juba kindlalt, saad talle tutvustada minevikuvorme. Rääkige sellest, mida just tegite, kasutades tegusõnu esmalt eraldi sõnadena ja seejärel lühikestes lausetes. Saad aidata lapsel mõista, et tegusõna tähistab midagi minevikus toimunut, viibates või osutades sõna öeldes üle oma õla seljataha. See lihtne žest toetab mineviku mõistmist.

4. Omadussõnad – nt soe, külm, märg, kuiv, sügav, madal, jäine, kiire, aeglane

Vett saab mängus ja igapäevategevustes hõlpsasti kasutada suure hulga omadussõnade näitlikustamiseks. Uurige ja kogege omadussõnu koos lapsega: täitke eri topsid eri temperatuuriga veega, et neid katsuda ja arutada; laske vannis veel aeglaselt ära voolata, et rääkida sügavast ja madalast veest; võtke aias voolik välja, et teha aia eri osi märjaks või kuivaks; valage vett kannudest kraanikaussi, et mängida kiiresti või aeglaselt voolava veega.

5. Kohasõnad – sees, väljas, all, peal

Mängige ja näidake ette kohasõnu, kui lapsega vett avastate. Kummipart võib olla vee „peal“, samal ajal kui konn on vee „all“ ja karu veest „väljas“ jne.

6. Tähelepanu, valmis olla, läks!

Harjutage aia- või vannimängude ajal fraasi „Tähelepanu, valmis olla, läks!“. Hoia vett kinni, pannes näiteks vooliku või kraani kinni, ütle siis: „Tähelepanu... valmis olla... LÄKS!“ ja lase veel voolata. Kui teed tegevuse lõbusaks ja põnevaks, motiveerib see last ka ise ütlema või märku andma: „läks!“.

7. Soovi väljendavad sõnad – nt „veel“ ja „uuesti“

Eelmise ülesande raskemaks muutmiseks võid fraasi „Tähelepanu, valmis olla, läks!“ asemel kasutada soovisõnu, nagu „veel“ või „uuesti“.

8. Maht – täis, tühi, poolik

Uurige vee ja eri anumate abil mahuga seotud sõnu. Näita ette keelekasutust anumate suuruse ja mahu kohta, nt „pudel on pooltäis“, „tass on tühi“ ja „kann on liiga väike ja voolab üle!“. Lisa veele toiduvärvi või sädelust, et tegevus veelgi põnevam oleks.

9. Päriselu matkiv mäng

Mäng on värav keele ja suhtlemiseni. Julgusta päriselu matkivat mängu, luues võimalusi veega funktsionaalselt toimetada: sea aeda üles lapse oma kätepesujaam, pane valmis kauss, kus ta saab oma puuvilju pesta, pese duši all nuku juukseid või pane mänguteekannu vett, et laps saaks seda valada.

10. Õpeta vett kui kategooriat

Olgu teemaks veetransport vs. maapealne transport, maa-loomad vs. veeloomad või veetegevused vs. maismaategevused – saate mängu ajal asju arutada ja rühmitada. Näiteks võtke mänguloomad vanni kaasa ja tehke kindlaks, kes neist saab vette tulla ja kes jääb servale... Näiteks: „Konn võib tulla, sest tema oskab ujuda“ jne.

11. Veeteemaline „Mis on kotis?“

Prindi välja, joonista või kirjuta paberilipikutele erinevaid veega seotud asju ja pane need kotti. Võtke kordamööda üks lipik ja kirjeldage seda teisele, et ta saaks ära arvata, nt jõgi... see on kiire, voolab mäest alla ja läheb silla alt läbi. Meri... see on suur ja soolane ning seal saab rannas ujuda. Tiik... see on väike ja vaikne, asub aias ja seal elavad konnad. Vann... see on väike, toas, tundub soe ja seal on mullid. Kosk... see on kiire, vesi kukub kõrgelt alla ning seda leidub mägedes või vihmametsas. Bassein... see on suur, kandiline, toas ja me ujume seal.

12. Mullide puhumine

Lõbutsege ja tehke veidi segadust! Täitke eri anumad veega ja puhuge kõrsiku abil vette mulle. Katsetage eri anumaid, veekoguseid ja puhumistugevust ning arutage märgatavate erinevuste üle. Eriti lõbusaks teeb asja toiduvärvi lisamine!

13. Võrdlusastmed – nt soe, soojem, kõige soojem; külm, külmem, kõige külmem; sügav, sügavam, kõige sügavam

Uurige koos lapsega võrdlusastmeid, kirjeldades ja võrreldes eri tüüpi vett. Laske eri temperatuuriga vett, võrrelge jääd ja vett, laske vanni erineva sügavusega vett ning lisage võrdlustes sõnadele liited „-m“ ja „kõige...“.

14. Loovmäng

Mäng on suurepärane viis keele avamiseks. Kasuta vett lapse loovmängu toetamiseks: kujutlege, et vesi on võlujook, mäest voolav laava või kuum šokolaad kohvikus, jää on eriline teemant ja aiavoolikust tulev vesi on draakoni tuleleek.

15. Sotsiaalne suhtlus – nt veesõjad, koos vannis käimine, suplusbasseinid

Vesi on lõbus! Pange paberid ja pliiatsid käest ning olge loovad! Korraldage aias veesõdu, täitke veeõhupalle, minge ujuma, rajage koos väike tiik... mängige koos perena viisil, mis loob sidet ja seeläbi ka suhtlust.

16. Meeled – jää, värviline vesi

Uurige vee temperatuuri, katsuge jääd ja vaadake, kuidas see sulab, hulpige täispuhutavas basseinis, lisage värvi ja sädelust. Vesi on lapsele suurepärane sensoorne vahend rahulikuks puhkehetkeks või uute ja huvitavate mõistete ning keele õppimiseks.

17. Jagamine

Vesi on lõbus ja praktiline vahend, millega toimetada. Kasuta vett, et arutada jagamist, õiglust ning seda, kas kõigil on sama palju või erinevalt, nt igaühel on tops. Sinu laps saab harjutada kõigile joogi valamist, samal ajal kui täiskasvanu saab näitlikustada sõnu „sama palju“ ja „erinevalt“, kasutades veetaset topsides visuaalse toena.

18. Miniatuurmaailma mängud

Kaasa vesi lapse miniatuurmaailma mängudesse: tee jõgi, millest autod saavad läbi sõita, järv legolossi kõrvale, bassein Barbie nukkudele või tiik, kust loomad saavad juua. Vesi äratab sellised mängud ellu, võimaldades tegelastel juua, ujuda, pesta, sulistada jne. Näita mängu kõrvale ette ka vastavat sõnavara.

19. Teadussõnavara – nt sulama, aurustuma, keema, järv, sademed, H2O, vedelikutasakaal

Uurige, puurige ja arutlege vee üle meid ümbritsevas maailmas. Toeta teadussõnavara omandamist raamatute, interneti ja tegevuste kaudu.

20. Igapäevarutiinid – nt kätepesu, hammaste pesemine, duši all käimine, toidu pesemine

Vesi on osa meie igapäevarutiinidest. Pole aega tegevusi ette valmistada? Pole muret! Räägi lihtsalt veest, millega laps oma tavatoimetustes kokku puutub, tutvustades samal ajal asjakohast sõnavara. Kas talle meeldib soe või külm vannivesi? Kuidas saaks vee vajadusel soojemaks või külmemaks teha? Kust tuleb vesi käte pesemisel? Kuidas see kraani jõuab? Kas vesi on joogina meie kehale hea? Mida tähendab janutunne?

Olgu need väikesed omavahelised vestlused vannitoas enne magamaminekut või suured pere veesõjad – vesi on lihtne, põnev ja keelerikas teema, mida avastada! Proovi järele, tee algust ja tunne rõõmu!