5 nõuannet oraalse stimmimise ohjamiseks

Oraalset tundlikkust tuntakse ka oraalse stimmimisena. Laps „stimmib“ emotsioonide reguleerimiseks või siis, kui tema keskkond pakub talle liiga vähe või liiga palju stiimuleid.

Neile, kes vajavad oraalset stimulatsiooni, võib närimiskäitumise ohjamine olla keeruline. Lapsed tunnevad sageli vastupandamatut vajadust närida esemeid, mida ei tohiks närida. Seda käitumist ei saa keelata, kuid tervislike alternatiivide abil saab seda ohjata.

Kuidas oraalne stimmimine välja näeb?

Oraalselt stimmival lapsel on sageli asjad suus. Näed teda elutuid esemeid maitsmas. Täpselt nagu alla üheaastane beebi, kes avastab esemeid suuga, et nende kohta õppida. Kuid selline stimmimiskäitumine ei piirdu vaid maitsmisega. See areneb edasi pidevaks närimiseks.

Lapsed võivad närida elutuid esemeid, näiteks:

• Riided
• Mänguasjad
• Paber
• Kivid
• Pliiatsid/pastakad

Lapsevanemale, kelle laps on „närja“, on see vaieldamatult kõige masendavam sensoorne mure, sest see võib muutuda ohtlikuks. Kuna iga asi on potentsiaalne närimisobjekt, on järgmiste ohtude tõttu vaja pidevat järelevalvet.

1. Väikesed elutud esemed võidakse alla neelata, mis tekitab terviseprobleeme
2. Kõvad esemed võivad hambaid kahjustada
3. Esemed võivad põhjustada lämbumist

See on tõsine mure vanematele, kelle lapsed tunnevad vajadust asju närida! Mida siis teha lapsega, kes vajab närimist?

Esiteks teadvusta, et närimiskäitumist ei saa lihtsalt ära lõpetada. Närimine on viis stimulatsiooni saamiseks või emotsioonide rahustamiseks. Näriv laps tunneb vastupandamatut vajadust asju närida. Teisisõnu – ta lihtsalt peab seda tegema!

Teiseks on närimiskäitumine ohjatav ning saab võtta kasutusele ettevaatusabinõud, et vähendada terviseprobleeme, hammaste kahjustamist ja lämbumisohtu.

5 nõuannet oraalse stimmimise ohjamiseks

Kontrolli koduseid esemeid sageli

Väga sageli näritakse koduseid esemeid nii, et seda ei pane kohe tähelegi. Aja jooksul võib ese liigse närimise tõttu viga saada. Minu poeg näris hiljuti puruks kaks papplehega raamatu lehekülge. Mina kutsun seda „salanärimiseks“. See toimub ilma minu teadmata ja selleks ajaks, kui ma jaole saan, on ese juba parandamatult rikutud.

Selline „salanärimine“ juhtub seetõttu, et mu poeg teab küll, et ta ei tohiks närida selliseid asju nagu raamatud, kuid ta ei suuda sellele vastu panna. Selleks ajaks, kui leian raamatu ja papitükid mööda elamist laiali, on raamat juba hävinud.

Paku nätskeid ja krõmpsuvaid vahepalasid

Tervisliku oraalse sensoorse aistingu pakkumiseks anna lapsele rohkelt närimist nõudvaid vahepalasid. See rahuldab närimisstiimuli, mida laps vajab. Olen märganud, et minu poeg tunneb suuremat huvi toitude vastu, mis on krõmpsuvad ja nätsked. Kaks mu poja lemmikvahepala tervislikuks närimisalternatiiviks on köögiviljakrõpsud ja kuivad hommikusöögihelbed.

Siin on mõned krõmpsuvad toiduideed, mida proovida:

• Kuivad hommikusöögihelbed
• Müsli või granola
• Popkorn
• Köögiviljakrõpsud
• Beebiporgandid
• Varsseller
• Õunaviilud
• Kuivatatud puuviljad
• Puuviljasnäkid

Proovi närimisehteid

Närimisehted on käevõrude, kaelakeede ja isegi pliiatsiotsikute kujul, et aidata lastel oma oraalseid sensoorseid vajadusi rahuldada. Seda tüüpi närimisesemed pakuvad turvalist, vastupidavat ja alati käepärast alternatiivi kõige selle närimisele, mida laps ei tohiks närida.

Neid leidub väga erineva disainiga, sealhulgas sõjaväe nimesiltide ja haihammaste kujulisena! Närimisehted pakuvad ohutut alternatiivi elutute esemete närimisele ja neid saab kanda iga päev.

Kasuta tähelepanu ümbersuunamist

Kuna oraalset stimmimiskäitumist, nagu närimist, ei saa peatada, on seda kõige parem ohjata ümbersuunamisega. Kui su laps hakkab oma särki närima, leia midagi muud, mida on lubatud närida, näiteks närimisehe. Seejärel suuna tema närimine ehtele.

Iga kord, kui mu poeg hakkab oma särki närima, haaran kohe tema närimiskee. Siis selgitan talle, et „särgid ei ole närimiseks“, ja ulatab talle närimiskee. Tähelepanu ümbersuunamine positiivsemale närimisväljundile toimib iga kord!

Kuna oraalset stimmimiskäitumist, nagu närimist, ei saa peatada, on seda kõige parem ohjata ümbersuunamisega.

Ümbersuunamise kasutamine annab lapsele teada, et teatud esemete närimine ei ole sobiv, kuid närimisehte närimisel on oraalne stimmimiskäitumine igati aktsepteeritav. See võimaldab lapsel olla tema ise, hoides samal ajal mitte-närimiseks mõeldud esemeid kulumisest ja purunemisest.

Paku jooke kõrrega

Veel üks viis närimiskäitumise ohjamiseks on pakkuda jooke kõrrega. Mida peenem kõrs või paksem jook, seda parem. Kuigi see ei paku päris närimistunnet, rahuldab see oraalset sensoorset vajadust, mida paljud lapsed ihkavad.

Kõrrejookide või piimapakkide puhul tekitab peenike kõrs head lisatakistust. Teine võimalus, mida mahlapakkide asemel kasutan, on smuutid. Puu- ja köögiviljasmuutid on mahlale tervislik asendus, kui su laps eelistab smuutisid. Lihtsalt veendu, et laps jooks smuutit kindlasti kõrrega!

Kokkuvõte

Närimine on oraalse stimmimise vorm, millega toimetulek võib lapsevanemale olla äärmiselt kurnav. Veedan suure osa oma ajast pojale öeldes: „Ära näri seda!“ Ma tean, et ta ei tee seda meelega ja see on sensoorne vajadus, mis nõuab rahuldamist, kuid kõik, mis ei ole närimiseks mõeldud, rändab ikkagi tema suhu. Seetõttu saab tavaliselt kõik rikutud. Meil on olnud ka mitmeid ohtlikke olukordi esemete, näiteks kivide kurkutõmbamisega.

Oraalne stimmimine ei ole midagi sellist, mida saaks keelata. Kuid seda saab ohjata, rakendades samal ajal teatud ettevaatusabinõusid, et tagada lapse turvalisus. Oma poja puhul olen leidnud, et parim viis närimise ohjamiseks on ümbersuunamise ja närimisehete kombineerimine!