Arenguline kõnehäire (DLD) — põhjused, tunnused ja ravi

Keele mõistmine ja kasutamine pole kõigile lihtne, eriti neile, kellel on diagnoositud arenguline kõnehäire (DLD).

DLD on varjatud, kuid väga levinud seisund, mis mõjutab umbes ühte last 15-st. DLD-le on varem antud erinevaid nimetusi, mis on vahel teinud spetsialistidele sellest rääkimise ja lastele abi saamise keeruliseks.

Teadlased uurivad praegu, millised tegurid DLD-d põhjustavad, millised erinevad keelelised eripärad sellega kaasnevad ja kuidas DLD-ga lapsi edukalt aidata saab.

Arengulise kõnehäire (DLD) ohumärkide äratundmine

Kui sinu lapsel esineb neid ohumärke või oled mures lapse kõne ja keele arengu muude külgede pärast, võta ühendust logopeediga.

Vanus

Tunnused

1 aasta

- Ei reageeri helidele
- Ei lalisise
- Raskused söömisel
- Ei matki teisi
- Kasutab žeste väga vähe

2 aastat

- Teeb minimaalselt katseid žestide või sõnadega suhelda
- Puuduvad esimesed sõnad
- Raskused lihtsate korralduste täitmisel
- Ei reageeri järjepidevalt sõnale „ei“

3 aastat

- Kasutab kõnet vähe
- Kõne ei ole arusaadav
- Raskused lihtsatest küsimustest arusaamisel
- Raskused esemete nimetamisel
- Suhtlemisega kaasnev frustratsioon

Mis on DLD?

Arenguline kõnehäire ehk lühemalt DLD (ingl Developmental Language Disorder) on väga levinud häire, mille puhul lastel on raskusi keele mõistmise ja/või kasutamisega. Seda diagnoosi kandvad lapsed jäävad õpingutes eakaaslastest maha, kuigi nende intellekt on täiesti eakohane.

Kuna neil on raskusi keelega, võivad tekkida probleemid ka sõprade leidmisel, suhtlemisel, oma tunnetest rääkimisel ja õppimisel. Kuigi DLD diagnoositakse tavaliselt varajases eas, võib see sageli jääda märkamata, mistõttu on ka täiskasvanuid, kes pole selle häire vastu kunagi abi saanud.

Miks seda nimetatakse arenguliseks kõnehäireks?

Ajaloo jooksul on laste kõne- ja keeleprobleemidele antud palju erinevaid nimetusi.

Näiteks on öeldud, et neil lastel on „spetsiifiline kõnearengu peetus“, „kõne hilistumine“ või „kõnehäire“, lisaks veel muud sildid. Kuna nimetusi oli nii palju, tegi see psühholoogide, arstide ja logopeedide omavahelise suhtluse keeruliseks, sest igaüks kasutas eri terminit.

1 laps 15-st on mõjutatud arengulisest kõnehäirest. DLD võib sageli jääda märkamata ning mõjutada sotsialiseerumist ja edukust koolis.

Spetsialistid jõudsid peagi üksmeelele, et mõistet „kõnehäire“ tuleks kasutada tõsiste keeleliste puudujääkide kirjeldamiseks, mis iseenesest ei kao. Paljudel lastel esineb kõnehäire koos mõne teise arenguhäirega, näiteks Downi sündroomi või autismiga.

Teistel lastel esineb kõnehäire aga ilma ühegi teise kaasneva seisundita. Nende laste puhul tulekski kasutada terminit arenguline kõnehäire.

Miks mõnel lapsel tekib arenguline kõnehäire?

See on väga keeruline küsimus. Meil pole selle teema kohta veel piisavalt uuringuid, mistõttu on raske täpseid põhjuseid ja prognoose määrata. Teadlased järeldavad, et põhjus peitub mitme erineva teguri koostoimes:

1. Oma rolli lapse häire väljakujunemisel võivad mängida lapse bioloogia ja eripärad. DLD esineb sageli pereti, mis tähendab, et vanematelt päritud geenid võivad mõjutada seda, kas lapsel tekib DLD. Samuti võib lapse aju ehitus mõjutada seda, kuidas teatud ajupiirkonnad omavahel suhtlevad.
2. Me kõik teame, et iga laps on erinev, mis tähendab, et nad õpivad ja tajuvad infot erinevalt. Seda nimetatakse kognitsiooniks. Mõned lapsed mõtlevad kiiresti, teistel võtab info töötlemine kauem aega. Mõnel on suurepärane mälu ja nad mäletavad kõike, samas kui teised unustavad viis sekundit tagasi kuuldu. Need erinevused võivad mängida rolli DLD väljakujunemisel.
3. Kaasaaitavaks teguriks võib olla ka keskkond, kus laps kasvab. Lapse keskkond võib DLD tekkeriski kas suurendada või vähendada. Mõned inimesed usuvad, et lapsel tekib DLD siis, kui vanemad temaga piisavalt ei räägi — see ei vasta tõele.

Millised keeleprobleemid DLD-ga kaasnevad?

Võime kõik nõustuda, et keele omandamine on keeruline. Keele keerukuse tõttu võib keeleareng olla häiritud mitmel erineval viisil. DLD diagnoosiga lapsel on väga spetsiifiline ja ainulaadne profiil, mis tähendab, et igaüks neist seisab silmitsi oma isikliku keelelise väljakutsega.

Kuigi iga laps on erinev, toovad teadlased välja peamised keeleprobleemid, mis esinevad kõigil DLD-ga lastel.

1. Enamikul neist lastest on raskusi grammatikaga. Näiteks võib DLD-ga laps öelda mineviku asemel olevikuvormi või jätta lausest olulisi sõnu välja, eksides käänete ja pööretega.
2. DLD diagnoosiga lastel on raskusi häälikute õige hääldamisega. Need lapsed võivad näiteks jätta häälikuid või silpe vahele ja öelda keerulisemate sõnade asemel lihtsustatud variante, näiteks „nana“ sõna „banaan“ asemel.
3. DLD takistab lapsel sõnavara omandamist samas tempos eakohaselt areneva lapsega. Väga väikesed DLD-ga lapsed võivad hakata rääkima ka hiljem kui nende eakaaslased. Kui laps uue sõna lõpuks selgeks saab, võib tal olla raske seda korrata või uuesti kontekstis kasutada. Lisaks võib neil olla raske mõista mitmetähenduslikke sõnu või samakõlalisi sõnu (näiteks „tee“ kui jook ja „tee“, mida mööda kõnnitakse).
4. DLD-ga lastel võib olla raske teemas püsida, vestluses oma järge oodata või pikkadest lausetest aru saada. Neil lastel võib olla keeruline infot jagada ja lugusid jutustada. See kõik on osa sotsiaalsest keelest. DLD-ga laste mure seisneb selles, et nad ei suuda oma tundeid teistele edasi anda. See võib tekitada meelehärmi ja viha, kuigi nad seda tegelikult ei soovi.

Kuidas saab arengulise kõnehäirega laps abi?

Spetsialistid, nagu logopeedid, mängivad lapse edus tohutut rolli. On oluline, et keegi märkaks probleemi õigel ajal, et laps saaks just talle kõige kasulikumat logopeediat.

Kuigi paljude arengulise kõnehäirega laste keeleoskused jäävad ka tulevikus eakaaslastest veidi maha, aitab toe saamine maksimeerida lapse suhtlemis- ja õppimispotentsiaali.

On rohkelt tõendeid selle kohta, et abi pakkumine (mida nimetatakse ka sekkumiseks) on DLD-ga laste puhul väga tõhus ning võib lapse keeleoskust märgatavalt parandada.

Keele mõistmine ja kasutamine pole kõigile lihtne, eriti neile, kellel on diagnoositud arenguline kõnehäire (DLD).

DLD on varjatud, kuid väga levinud seisund, mis mõjutab umbes ühte last 15-st. DLD-le on varem antud erinevaid nimetusi, mis on vahel teinud spetsialistidele sellest rääkimise ja lastele abi saamise keeruliseks.

Speech Blubs aitab lastel rääkima õppida. Laadi kohe alla, et saada lõbusat ja harivat sisu koduseks kõne arendamiseks!