Kas autismispektri häirega lastel võib esineda kõneapraksiat?

Alustuseks tasub teada, et lapsel võib olla korraga diagnoositud nii autism KUI KA kõneapraksia. Kas need kaks häiret võivad esineda teineteisest sõltumatult? Jah. Uuringud aga näitavad, et autismispektril olevatel lastel on suurem risk ka kõneapraksia tekkeks. 

Apraksia on suhteliselt haruldane häire, kuid see esineb umbes 65%-l autismiga lastest (Autism Speaks). See leid julgustab vanemaid, kelle lapsel on diagnoositud üks neist häiretest, laskma teda hinnata ka teise suhtes. See on eriti oluline siis, kui lapse suhtlemisoskused ei näi edenevat. 

Kõneapraksia äraandvad märgid

Mis see on? Kuidas ma tean, kas mu lapsel on apraksia? Apraksiaga lastel on raske koordineerida oma keelt, huuli, suud ja lõualuud, et tekitada selgeid ja püsivaid kõnehäälikuid. Nii võib iga kord, kui nad mingit sõna ütlevad, kõlada see täiesti erinevalt.

https://www.youtube.com/watch?v=x15nL_MicOw

Vaata seda videot, et saada rohkem teavet laste kõneapraksia (CAS) kohta

Sellise ebajärjekindluse tõttu võib isegi vanematel – kes tunnevad oma lapse kõnepruuki läbi ja lõhki – olla raske lapsest aru saada. See tähendab, et võõrastel kuulajatel, näiteks poemüüjal või õpetajal, on veelgi keerulisem mõista, mida laps öelda püüab. 

Isegi spetsialistidele võib valmistada raskusi kindlaks teha, miks lapsel kõnelemisega raskusi on. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks see, kui lapsel on arenguhäire, näiteks autism, mis samuti toob kaasa suhtlemisraskusi. Seetõttu pole üllatav, et küsimuses mainitud meedik polnud kindel, milline häire kõneprobleemides rolli mängib. 

Kui sul on küsimusi või muresid, on äärmiselt oluline pöörduda hindamiseks logopeedi poole. Logopeedid on saanud väljaõppe kummagi häire peamiste sümptomite märkamiseks, et selgitada välja probleemi algpõhjus. Samuti oskavad nad luua sinu lapsele kohandatud ja individuaalse plaani konkreetsete eesmärkide saavutamiseks.

Mida uuringult oodata?

Nagu varem mainitud, otsib logopeed kindlaid märke, et eristada apraksiat teistest suhtlemishäiretest. Mõned neist olulistest aspektidest on näiteks:

Hindamise käigus kontrollib logopeed ka lapse suumootorika tugevust ja liigutusi. See hõlmab lõualuu, huulte ja keele liikumise hindamist. Ta võib paluda su lapsel neelata, keelt liigutada, huuli prunti ajada, naeratada, pulgakommi lakkuda ja muud sarnast, jälgides samal ajal lihasliigutuste koordinatsiooni.

Põhjalik hindamine hõlmab ka lapse kuulmise, verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemisoskuse ning jäljendamis- ja juhistele reageerimise võime hindamist. Nende uuringute tulemused pakuvad väärtuslikke juhiseid lapse raviplaani koostamiseks.

7 kõnetegevust, mida saad teha kodus

Kuigi terapeudid on lapse arengu peamised toetajad, on samuti oluline harjutada neid oskusi kodus ja igapäevaelus. 

2. Kasuta erinevaid tavalisi esemeid, et oma häält võimendada või muuta viisil, mis köidab lapse tähelepanu.

Näiteks ütle lapsele midagi läbi tühja paberrätikurulli või kasuta häälemuutmise äppi. Vaata, kas laps vastab või teeb vastu mingit häält. Kiida iga pingutust. Sinu eesmärk on vastastikune jäljendamine.

4. Lisa oma sõnadele elevust!

Rõhuta häälikuid sõnade alguses või lõpus. Taas kord on sinu eesmärk köita lapse tähelepanu ja suunata teda matkima.

6. Korda lihtsas lauses või tegevuse kirjelduses sageli „võtmesõnu“.

Tee seda last lõbusalt kaasates. Näiteks seebimulle puhudes kasuta ja rõhuta selliseid võtmesõnu nagu „mull“, „puhuma“ ja „põmm“.

Keskendu iga päev samas tegevuses samadele sõnadele. Hoia sõnad lihtsad ja laused lühikesed. Enne tegevuse kordamist või soovitud eseme ulatamist tee väike paus, et julgustada last sõna kordama.

7. Julgusta jäljendamist lauludega.

Paljude lauludega käivad kaasas liigutused, näiteks „Kui sul tuju hea, siis käsi plaksuta“ (plaksuta käsi, topsuta jalgu), „Rongisõit“ jne. Muusika köidab lapsi erilisel moel, suunates neid jälgima sinu suud ja liigutusi.