Kas keskkõrvapõletik või liimkõrv mõjutab lapse kõnet?

Ameerika Kõne- ja Kuulmisassotsiatsiooni (ASHA) veebisaidi andmetel on liimkõrv seisund, mille puhul keskkõrv täitub õhu asemel liimja vedelikuga. See võib esineda ühes või mõlemas kõrvas ega teki alati pärast infektsiooni.

See põhjustab kuulmise tuhmumist. Kujuta ette, et oled vee all ja keegi räägib sinuga – just nii kuulevad helisid liimkõrva diagnoosiga lapsed.

Enamikul juhtudel möödub see ilma igasuguse ravita. Kui liimkõrv püsib, võidakse soovitada operatsiooni vedeliku eemaldamiseks ja ventilatsioonitorukeste (šuntide) paigaldamiseks. See protseduur on tavapärane ja kestab alla 30 minuti.

Kuidas kõrv töötab?

Kõrval on kolm osa – välis-, kesk- ja sisekõrv. Helilained sisenevad väliskõrva ja põrkuvad vastu kuulmekilet, pannes selle võnkuma. Võnked liiguvad kuulmekilelt keskkõrva kuulmeluukestele. Need luukesed kannavad võnked edasi sisekõrvas asuvasse tigusse. Tigu muudab võnked elektrilisteks signaalideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi ajju. Aju tõlgendab neid signaale helina.

Keskkõrv on tavaliselt täidetud õhuga. Keskkõrv on ühendatud nina tagumise osaga pisikese käigu kaudu, mida nimetatakse kuulmetõrfeks. Lastel asetseb see tõri horisontaalselt.

Seetõttu tekivad väiksematel lastel kõrvapõletikud palju kergemini kui täiskasvanutel, sest põletikulisel vedelikul puudub võimalus välja voolata. See jääb lihtsalt paigale ja põhjustab kõrvas põletiku. Vanuse kasvades muutub tõri kaldus olevaks, mis võimaldab kõigel käigus oleval välja voolata.

Mis põhjustab liimkõrva?

Põhjuseks on arvatavasti kuulmetõrve puudulik talitlus. Vedeliku ja õhu tasakaal keskkõrvas võib häiruda, kui kuulmetõri on kitsas, ummistunud või ei avane korralikult. Tõri on tavaliselt suletud, kuid avaneb aevastamisel, köhimisel või haigutamisel.

10. eluaastaks on kaheksal lapsel kümnest olnud vähemalt üks keskkõrvapõletiku episood.

Keskkõrvas olev õhk võib järk-järgult imenduda lähedalasuvatesse rakkudesse, kui seda ei asenda kuulmetõrve kaudu tulev õhk. Seejärel võib keskkõrvas tekkida alarõhk ehk vaakum. See võib omakorda põhjustada vedeliku imbumist keskkõrva ümbritsevatest rakkudest.

Mõnedel lastel tekib liimkõrv pärast köha, nohu või kõrvapõletikku, mil kõrv toodab liigset lima. Lima võib koguneda keskkõrva ja mitte piisavalt hästi kuulmetõrve kaudu ära voolata. Paljudel juhtudel ei alga liimkõrv aga kõrvapõletikuga.

Kui sage on liimkõrv?

Liimkõrv on lapsepõlves väga levinud. 10. eluaastaks on kaheksal lapsel kümnest olnud vähemalt üks haigusjuht. Tavaliselt esineb see vanuses 2–5 aastat, sagedamini poistel kui tüdrukutel ning enamasti talvekuudel.

Lisaks esineb seda sagedamini lastel, kes:

• Käivad lasteaias või -hoius.
• Omavad vanemat venda või õde.
• Elavad kodudes, kus suitsetatakse.
• On sündinud suulaelõhega, mis võib mõjutada kuulmetõrve toimimist.
• Kellel on Downi sündroom.
• Kellel on allergiline riniit – nt heinanohu.

Kõne ja keskkõrvapõletik

On ütlematagi selge, et kui su laps koolis ei kuule, ei pruugi õppimine sujuda nii hästi. Laps võib tunda ka pettumust ja ärrituda, kui ta ei saa toimuvast aru. Ta võib tunda end tegevustest kõrvalejäetuna, sest ei kuule juhiseid. Lõpuks võib õpetaja hakata arvama, et su lapsel on käitumisprobleemid, kui ta ei vasta ega pane tähele.

On tuntud muret, et liimkõrvast tingitud kuulmise nõrgenemine võib tekitada probleeme kõne ja keele arengus. Levinud arvamuse kohaselt toob see omakorda kaasa kehvemad õpitulemused ja käitumisraskused.

Seda teemat uurinud teadustööd on aga rahustavad. Uuringud näitasid, et keskmiselt ei olnud liimkõrvaga lastel pikaajaliste käitumisprobleemide või kehvade õpitulemuste risk suurem (või oli see vaid õige pisut suurem) kui liimkõrvata lastel.

Siiski vaatlesid need uuringud üldist keskmist pilti. Endiselt püsib mure, et liimkõrv võib mõne lapse arengut siiski mõjutada – eriti nende laste puhul, kellel on ravimata, raske ja püsiv liimkõrv.

Lühidalt öeldes on enamikul keskkõrvapõletiku või liimkõrvaga lastel arengupeetus, sealhulgas kõne- ja keelearengu hilistumine, ebatõenäoline. Kui sul on aga lapse arengu pärast muresid, peaksid sellest kindlasti arstile rääkima.