Lugema õppimiseks valmistumine: nõuanded lapsevanematele

Selles artiklis

• Häälikute õpetamine
• Häälikute igapäevane kordamine
• Nõuanded häälikute koduseks õpetamiseks

See salapärane tegevus, mida suured inimesed nii vaevata teevad – lugemine – pole enam täielik mõistatus. Uute sõnade kokkuveerimine ja häälimine on lapse jaoks oluline teetähis lugejaks saamisel.

Häälikute õpetamine

Vanematel ja õpetajatel on palju võimalusi, kuidas aidata lapsel selleks hetkeks valmistuda, ning üks tuntumaid viise on häälikute ja tähtede seoste õpetamine. Tähtede elluäratamiseks on olemas suurepäraseid programme, nagu Letterland ja Sounds in Motion, mis mõlemad kasutavad olulisi multisensoorseid võtteid. Letterlandi programm seob iga tähega vahvad tegelased, laulud ja lood. Sounds in Motion seob häälikute õppimise aga kindlate liigutustega. Paljud vanemad ja õpetajad teavad ka tuntud jada: tähenimi, seostuv sõna ja seejärel häälik (nt p, part, /p/), et aidata lastel häälikuid omandada. Sõltumata valitud lähenemisviisist on oluline meeles pidada järgmist:

Uute sõnade kokkulugemisel on kõige olulisem tähe häälikulise vaste, mitte selle tähenime automaatne meenumine.

Selliste mitut meelt haaravate kogemuste kasutamine, kus laps saab korraga vaadata, öelda ja teha, kinnistab uute häälikute õppimist. Veel üks lihtne võte on kasutada poest saadavaid vahtkummist tähti. Laps saab sõrmega mööda tähte vedada ja samal ajal selle häälikut hääldada, mis aitab häälikut paremini meelde jätta. On ülioluline, et laps suudaks algaval lugemisteekonnal häälikuid vaevata meenutada.

Häälikute igapäevane kordamine

Hääliku puhta hääldamise kinnistamiseks on tungivalt soovitatav, et lapsed kordaksid tähti lõpuks ilma abistavate seosteta, nagu tähenimi või sellega seotud ese. Vanemad ja õpetajad saavad teha kaardipaki tähtedest, mille häälikuid laps juba teab. Korda neid häälikuid iga päev. Selle käigus võib selguda, et lapsel on mõne häälikuga endiselt raskusi. Sellisel juhul mine tagasi abistavate seoste juurde, et häälikut meelde tuletada. (Näiteks: mis häälik käib kokku pildi, eseme või liigutusega, mis kuulub tähe „p” juurde?)

Rakendame nüüd seda häälikuteadlikkust ja vaatleme üht esimestest sõnadest, mida lapsed sageli lugema õpivad: „kass”. Selle sõna kokkulugemisel peab laps suutma vaevata meenutada iga tähe häälikut – /k/ /a/ /s/ /s/ –, mitte tähenimesid, et häälikud terviklikuks sõnaks kokku kõlama panna. Paljud põhjalikud uuringud näitavad, et häälimine ja häälikute kokkulugemine on alustavale lugejale hädavajalik oskus, mida tuleb enamikule lastele eraldi õpetada. Vanemad ja õpetajad saavad häälimist lihtsustada, korrates häälikuid iga päev. Kui lapsed suudavad neid häälikuid tundmatute sõnade puhul hõlpsasti kasutada, kasvab tõenäosus, et nad suudavad need ka ladusalt sõnaks kokku lugeda. Ja lihtsate ühesilbiliste sõnade (nagu „kass” või „puu”) kokkulugemise oskus loob lapsele vundamendi pikemate ja keerulisemate sõnade, näiteks „kassipoeg” või „karussell”, lugemiseks tulevikus.

Nõuanded häälikute koduseks õpetamiseks

Kui spetsiaalsed õppeprogrammid pole kättesaadavad, saab kodus häälikuid õpetada väärtuslike meelihaaravate tegevuste abil – see on jõukohane igaühele, kel jagub pisut pealehakkamist. Joonista paberile suur ja paks kontuuriga täht, mille häälikut parajasti õpite. Selle tähe sisse liimib laps pilte või esemeid, mis selle häälikuga seostuvad. Liimimise ajal harjutab laps hääliku hääldamist. Näiteks tähte „m” õpetades võite tähekujundi sisse liimida maasikaid või vahukomme (marshmallow'sid). Liimimise ajal tehke häälikut /m/. See tegevus sobib tähele „m” suurepäraselt, sest maiused on maitsvad ja /m/-häälik seostub sageli millegi maitsvaga (mõm-mõm)!