Artikulatsiooniteraapia: täielik teejuht lapsevanemale

Eksperdid peavad seda kõnehäälikute motoorse hääldamise puudulikkuseks. Ameerika Kõne-, Keele- ja Kuulmisliit (ASHA) märgib, et „artikulatsioonimeetodid keskenduvad igale...

articulation.jpg

Eksperdid peavad seda kõnehäälikute motoorse hääldamise puudulikkuseks. Ameerika Kõne-, Keele- ja Kuulmisliit (ASHA) toob välja, et „artikulatsioonimeetodid keskenduvad igale häälikuhälbele eraldi ning logopeed valib need sageli siis, kui lapse vead tulenevad motoorikast; eesmärk on sihtmärkhääliku(te) õige hääldamine.“

Tere tulemast meie põhjalike teejuhiste sarja, mis koondab blogiautorite teadmisi meie veebilehel käsitletud olulistel teemadel. Sellest teejuhist saad teada kõik vajaliku artikulatsiooniteraapia diagnoosimise, sümptomite ja lähenemisviiside kohta.

Artikulatsiooniteraapia rakendusega Speech Blubs

Rohkem kui 1500 lõbusa ja hariva tegevusega Speech Blubs on suurepärane viis artikulatsiooni harjutamiseks kodus. Alusta tasuta prooviperioodi ja vaata, kuidas su pisike õpib kohe uusi häälikuid, sõnu või lauseid!

Esimene samm: Mis on artikulatsioonihäire?

Stanford Children’s Health selgitab: „Artikulatsioonihäire on suutmatus teatud vanusest alates kindlaid sõnahäälikuid õigesti moodustada. Häälikuid võidakse vahele jätta, lisada, moonutada või omavahel segi ajada. Pea meeles, et mõned häälduseripärad võivad tuleneda murdest või aktsendist ega ole kõnevead. Artikulatsioonihäire tunnusteks võivad olla:“

  • Häälikute ärajätmine sõnadest (näiteks „kool“ asemel öeldakse „ool“)
  • Häälikute lisamine sõnadesse (näiteks „mängima“ asemel „mängi-ma-a“)
  • Häälikute moonutamine sõnades (näiteks susiseva hääliku vale hääldus)
  • Häälikute asendamine sõnades (näiteks „ratas“ asemel öeldakse „jatas“).“
articulation-therapy

Teine samm: põhjuste mõistmine

Vanemad peaksid mõistma, et laste kõneprobleemidel võib olla palju põhjuseid – olgu selleks arenguhäire, geneetiline sündroom, kuulmislangus või ajukahjustuse tagajärg.

Samuti tuleks meeles pidada, et seda ei tohiks võtta isiklikult, sest iga laps areneb omas tempos. See ei tulene halvast lapsevanemaks olemisest ega ole kuidagi sinu süü.

Hinga sügavalt sisse. Võta üks päev korraga. Sinu laps soovib rääkida sama palju kui sina seda soovid.

Kolmas samm: kui levinud see on?

Kuigi enamik hõivatud vanemaid loodab, et laps kasvab sellistest muredest ise välja, vajab enamik siiski mingil määral sekkumist. Spetsialisti poole pöördumine peaks olema lapsevanema esimene valik, kuid ära unusta ka rakendust Speech Blubs! Meie äpis on mängud ja kõneharjutused, mis on loodud spetsiaalselt koos logopeedidega, et su laps saaks harjutada logopeedi vastuvõtu ootamise ajal või teraapiaseansside vahel!

Parema pildi saamiseks toob USA Riikliku Terviseinstituudi (NIH) juurde kuuluv Riiklik Kurtuse ja Teiste Suhtlemishäirete Instituut (NIDCD) välja mõned kiired statistilised andmed:

Hääl, kõne, keel ja neelamine

  • Ligi ühel 12-st (7,7%) USA lapsest vanuses 3–17 aastat on viimase 12 kuu jooksul esinenud hääle-, kõne-, keele- või nelemishäire.1
  • Nendest lastest, kellel on hääle-, kõne-, keele- või nelemishäire, esineb 34%-l vanuserühmas 3–10 aastat mitu suhtlemis- või nelemishäiret korraga; vanuserühmas 11–17 aastat on mitu häiret 25,4%-l.1
  • Poistel vanuses 3–17 eluaastat esineb hääle-, kõne-, keele- või nelemishäireid tõenäolisemalt kui tüdrukutel (vastavalt 9,6% ja 5,7%).1
  • Hääle-, kõne-, keele- või nelemishäirete levimus on kõige suurem 3–6-aastaste laste seas (11,0%), võrreldes 7–10-aastaste (9,3%) ja 11–17-aastastega (4,9%).1
  • Ligi ühel kümnest ehk 9,6%-l mustanahalistest lastest (vanuses 3–17) on hääle-, kõne-, keele- või nelemishäire, võrreldes 7,8%-ga valgenahalistest ja 6,9%-ga hispaania päritolu lastest.1

Täpsema ettekujutuse saamiseks toob ASHA välja laste artikulatsiooni arengu verstapostid. Allpool toodud tabel näitab vanuseid, mil enamik ingliskeelseid lapsi häälikud omandab. Rohkem kui ühte keelt õppivad lapsed võivad mõned häälikud omandada varem või hiljem.

3. elukuuks

Kogeleb ja teeb koogavaid hääli

5. elukuuks

Naerab ja teeb mängulisi häälitsusi

6. elukuuks

Laliseb kõnetaolisi häälikuid nagu põ, ba, mi, da

1. eluaastaks

Laliseb pikemaid häälikujadasid nagu mimi, apa, bababa

3. eluaastaks

Hääldab sõnades häälikuid m, n, h, p, b, t, d, k, g ja f;
Lähedased inimesed saavad lapse kõnest aru

4. eluaastaks

Hääldab sõnades häälikuid j ja v;
Võib endiselt eksida häälikute s, š, tš, l ja r hääldamisel;
Enamik inimesi saab lapse kõnest aru

Developmental Milestones-100

Kui sulle tundub, et su laps jääb nendest üldistest verstapostidest maha, võta lapse hindamiseks ühendust logopeediga. Mida varem neid muresid uuritakse, seda kiiremini saab välistada muud probleemid, näiteks fonoloogilise töötluse häired.

Neljas samm: Kas logopeedia saab aidata?

Eriti praegusel majanduslikult ebakindlal ajal mõtlevad kitsama eelarvega vanemad, kas logopeedi külastamine on oma aega ja raha väärt. Uuringud näitavad, et sihipärane teraapia aitab enamikku lapsi, sõltuvalt nende individuaalsest olukorrast.

Pedia Plex märgib, et logopeedidel „on mitmesuguseid artikulatsiooniteste, mida nad saavad teha lapse spetsiifiliste vajaduste kindlakstegemiseks. Samuti võivad nad hinnata lapse suu ja lihaste anatoomilist ehitust, et näha, kas need oraalsed funktsioonid mõjutavad lapse kõnelemist ja häälikute moodustamist.“ Foneemide hääldamisega seotud probleemide väljaselgitamiseks on tegelikult 7-astmeline protsess. Lisateabe saamiseks loe meie blogiartiklit, mille kirjutas New Jersey logopeed Stacie Bennett: „Artikulatsiooniteraapia 7 sammu“.

Kui tead, millised häälikud raskusi valmistavad, on meil nende harjutamiseks praktilised meetodid, mängud ja logopeedilised tegevused. Vaata meie teisi selle teema blogipostitusi:

  • H-häälik – omandatakse kolmandaks eluaastaks: /h/ hääldamiseks ahendatakse häälepaelu piisavalt õhuvoolu takistamiseks, kuid mitte helilise hääliku tekitamiseks.
  • TŠ-hääliku artikulatsiooniteraapia – omandatakse seitsmendaks eluaastaks: alusta hääliku aeglase ja selge ettelütlemisega ning kui lapsele meeldivad rongid, mängige nendega tihti, tehes rongi häält: „tšuhh-tšuhh!“
  • Lispimise artikulatsiooniteraapia – näita lapsele, kuidas asetada keel suulakke otse esihammaste taha, enne kui ta hääliku kuuldavale toomiseks hingeõhku kasutab. Kui see õnnestub õigesti, palu tal öelda häälikut mitu korda järjest: /s/, /s/, /s/.
  • Võimas M-häälik – omandatakse kolmandaks eluaastaks: „ma, ma, ma, ma“ on üks esimesi hääliku- ja silbikombinatsioone, sest see tekib huulte kokkupanemisel – see on üks esimesi motoorseid oskusi, mida lapsed õpivad.
  • S-häälik – omandatakse kaheksandaks eluaastaks; puhta /s/-hääliku tekitamiseks tõstetakse keel suus kõrgele, peaaegu vastu hambasompude piirkonda suulaes. See liigutus peaks tekitama keele keskele renni, mida mööda õhuvool liigub. Kuna keel ahendab ruumi, kust õhuvool läbi liigub, peaks /s/-häälikul olema kergelt susisev kõla.
  • Š-häälik – omandatakse seitsmendaks eluaastaks: lihtsaim viis kontrollida, kas laps suudab hääldada häälikut /š/, on paluda tal panna sõrm suule ja öelda „kuss-kuss“ või „šššššš“, nagu ta hoiaks saladust.
  • T- ja D-hääliku artikulatsiooniteraapia – omandatakse kuuendaks eluaastaks: alustage keelelihase tugevdamisest, lastes lapsel hoida hommikusöögihelvest või kommi keeleotsaga hambasompude piirkonnas suulael.

Täpsemalt artikulatsiooniteraapia mängude kohta loe sellest postitusest:

Kui sul on küsimusi või märkad, et su laps jääb eakaaslastest maha, küsi logopeedilt artikulatsiooniteraapia kohta nõu. Vahepeal proovi rakendust Speech Blubs, et saada parem ülevaade sellest, kus su laps ülaltoodud verstapostidega võrreldes asub. Ja muide – äpis on rohkelt mänge ja tegevusi, mis hoiavad lapse tegevuses, kui sa kodus toimetad!

Tagasi kõigi postituste juurde