Õuemängude tähtsus

See on suurepärane, aga kas teadsid, et lapse õues mängimisel on täiesti teaduslikult tõestatud kasulikke mõjusid? 

Uuringud on tõestanud, et lapsed vajavad sageli ja eri viisidel looduslikku keskkonda. Võrreldes meie lapsepõlvega veedavad tänapäeva lapsed üha rohkem aega toas, olles ekraanide kütkes või telerit vaadates. Kahjuks vähendavad paljud koolid vahetunni ja õueaja pikkust või jätavad selle lausa täielikult ära!

Mis on õues mängimise eelised?

Uuringute kohaselt lapsed, kes mängivad regulaarselt õues (Nebraska Ülikool):

• muutuvad tervemaks ja kehaliselt aktiivsemaks;
• omandavad tugevama immuunsüsteemi;
• omavad erksamat kujutlusvõimet;
• kogevad vähem stressi;
• mängivad loovamalt; ning
• austavad rohkem iseennast ja teisi.

Ehkki akadeemiliste teadmiste omandamine on oluline, pakub õuemaailm mitmesuguseid õppimisvõimalusi, mida lapsed klassiruumis või toas ei kogeks. Mis need hüved siis on? Looduses viibimise kasulikkust on viimastel aastatel laialdaselt dokumenteeritud. Teadusuuringud on näidanud, et loodus toetab lapsi (ja täiskasvanuid) järgmiselt:

• soodustab kognitiivset arengut (mõtlemisoskust);
• aitab paremini toime tulla negatiivse stressiga;
• suurendab loovust;
• muudab vastupidavamaks depressiooni suhtes; ning
• leevendab aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomeid.

Neid eeliseid on täpsemalt uurinud Cornelli Ülikool, kus leiti: „Kõrge stressitasemega peredes ja kodudes elavate laste jaoks pakub loodus võimalust emotsioone välja elada ning annab aega ümbritseva maailma mõtestamiseks.“ Cornelli Ülikooli teadlased (2003) leidsid, et loodusvaatega tuba aitab lapsi stressi eest kaitsta ning loodus kodus või selle ümbruses näib olevat tugev tegur maakoolide laste psühholoogilise heaolu kaitsmisel.

Miks peaksid lapsed aega õues veetma?

Veel üks suurepärane põhjus õue minna on sotsiaalsete oskuste arendamine. Jah, neid oskusi saab harjutada ka kodus või koolis, kuid mänguväljakul mängimine annab lapsele nende õppimisel ja lihvimisel täiesti uue vaatenurga. Teadlased on leidnud, et „lapsed osalevad suurema tõenäosusega fantaasiamängudes ning nende sotsiaalsed suhted põhinevad pigem nende keelelistel oskustel, loovusel ja leidlikkusel, mitte nende füüsilisel võimekusel (Nebraska Ülikool, 2013). 

Lisaks on märgatud, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosiga laste seisund paraneb õues mängides tohutult! Teadlased on avastanud, et need lapsed vajavad ATH ohjeldamiseks vähem ravimeid, nende tähelepanuvõime akadeemiliste ülesannete täitmisel paraneb ning neil tekib rohkem fantaasiamänge, mis soodustab positiivset lapse ja vanema vahelist suhet. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et õues mängimisel on lastele märkimisväärne kasu nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka kognitiivselt. Õues viibimine võimaldab lastel joosta, hüpata, karata, jalutada ja „auru välja lasta“, mis muidu võiks väljenduda negatiivse käitumisena. On tõestatud, et selline füüsiline liikumine vähendab depressiooni ja ärevuse tekkeriski! 

Polegi tähtis, mida sa oma lastega õues teed, peaasi, et olete õues! Minge jalutama, joonistage asfaldikriitidega, lustige mänguväljakul, hüpake hüppenööriga... tehke mida iganes teie ja su laps teha soovite!