Taju, motoorika ja füüsiline areng

Lapse areng jaguneb nelja valdkonda: peenmotoorika, üldmotoorika, taju ning tervis, ohutus ja toitumine.

Selles artiklis

• Rakendus Speech Blubs kõne ja keele arenguks
• Taju areng
• Mootorilised oskused
• • Üldmotoorika
  • Peenmotoorika
• Tervis, ohutus ja toitumine
• Taju, motoorika ja füüsiline areng on väikelastel erinev

Rakendus Speech Blubs kõne ja keele arenguks

Mida rohkem harjutad, seda rohkem õpid! Avasta oma pisipõnnile üle 1500 lõbusa ja kaasahaarava tegevuse.

Taju areng

Lapse taju tähendab tavaliselt „meelte kasutamist teabe kogumiseks ja mõistmiseks ning ümbritsevale maailmale reageerimiseks” (School Readiness programm). Imikute ja väikelaste tajukogemused on aluseks nende avastusretkedele, suhtlusele ja kogemuste mõistmisele.

See info juhib ka nende igapäevaseid tegevusi. Näiteks savi voolimisel tugevamalt vajutamist kui plastiliiniga meisterdades või libedal pinnal ettevaatlikult kõndimist. Koolieelikud kasutavad seda teavet, et paremini tajuda oma keha ruumis ja liikuda piisavalt osavalt erinevateks tegevusteks, näiteks sõbrale palli söötmiseks.

Mootorilised oskused

Lapsed kasutavad üld- ja peenmotoorikat, et oma keskkonda täielikult avastada ning inimeste ja asjadega suhelda. Seetõttu on need lapse arengu lahutamatu osa igal sammul.

Üldmotoorika

„Üldmotoorika” viitab „kogu keha liigutamisele ja keha suuremate lihaste, näiteks käte ja jalgade lihaste kasutamisele”. Imiku üldmotoorika hõlmab pea, kaela ja kere kontrolli saavutamist, et suuta istuda või seista. Sinna alla kuuluvad ka liikumisoskused, mis hakkavad avalduma väikelapseeas, näiteks kõndimine, viskamine ja sirutamine.

Koolieelikud õpivad oma keha veelgi paremini valitsema, mis kasvatab enesekindlust ja oskust teistega koos mängida. Näiteks kui lapse koordinatsioon paraneb, suudab ta sõita kolmerattalisega ja mängida kulli.

Peenmotoorika

„Peenmotoorika” tähendab „üksikute kehaosade, eriti käte ja jalgade väikeste lihaste kasutamist”. Lapsed kasutavad peenmotoorikat selleks, et haarata, hoida ja käsitseda väikeseid esemeid, näiteks joogitopsi, või kasutada tööriistu, nagu kääre ja pintsleid. 

Kui koolieelikutel areneb käe ja silma koostöö, õpivad nad sooritama keerukamaid ülesandeid, nagu peente detailide joonistamine või väikeste helmeste paelale lükkimine. 

Lapsed saavad mõlemat tüüpi motoorseid oskusi harjutada ja lihvida erinevate õppekogemuste ning eneseteeninduse käigus, näiteks kahvliga süües või riidesse pannes.

Taju, motoorika ja füüsiline areng on laste õppimise alustalad kõigis valdkondades, sest need võimaldavad lastel oma keskkonda täielikult avastada ja selles toime tulla.

Tervis, ohutus ja toitumine

Lapse arengu neljas valdkond on tervis, ohutus ja toitumine. Laste füüsiline heaolu sõltub mitmest tegurist, sealhulgas sellest, kui hästi nad teavad ja järgivad ohutuid ning tervislikke harjumusi, näiteks täiskasvanu abiga hambaharja kasutamist. 

Kui koolieelikute koordinatsioon paraneb, suudavad nad juba ise hambaharjale pastat panna. Laste oskus enda tervist ja ohutust hoida – näiteks täiskasvanule ütlemine, kui kõht on tühi või enesetunne halb – on äärmiselt oluline ning toetab õppimist ja arengut kõigis valdkondades.

Taju, motoorika ja füüsiline areng on väikelastel erinev

Taju, motoorika ja füüsilise arengu tempo ning kulg varieeruvad väikelastel mitmel põhjusel. Arvesse tuleb võtta nii kultuurilisi kui ka individuaalseid eripärasid. Mõnes kultuuris kasutavad lapsed oma nime kirjutamiseks pintslit või söögiriistu, mis nõuavad suurepärast käe-silma koordinatsiooni. Nende peenmotoorika areng võib elukogemuste tõttu teiste laste omast erineda. 

Laste toidueelistused on samuti seotud kultuuriga ning nad võivad keelduda toitudest, mida teistes kultuurides peetakse tervislikuks. Erivajadustega lapsed võivad vajada individuaalsemat juhendamist või muid kohandusi.

Näiteks võivad füüsilise puudega lapsed vajada kohandusi või abivahendeid, mis aitavad neil liikuda või esemeid käes hoida. Ka lapsed, kellel on raskusi sensoorse ja motoorse integratsiooniga, võivad vajada tugimeetmeid. Asjakohase toega saavutavad kõik lapsed taju, motoorika ja füüsilise arengu vallas suurepäraseid tulemusi.

Üldmotoorika arendamine võimaldab lastel avastada ümbritsevat maailma ja katsetada erinevaid viise oma keha liigutamiseks. Kui lapse liigutused muutuvad koordineeritumaks ja ta suudab teha keerukamaid suuri lihasliigutusi, saab ta lüüa kaasa mitmesugustes füüsilistes tegevustes. See kirjeldab varase lapsepõlve füüsilise arengu tavapärast teekonda.