Vabaharidus ehk unschooling – põhjalik teejuht lapsevanematele

Selles artiklis

• Õpi kodus koos rakendusega Speech Blubs
• Kontseptsiooni filosoofia mõistmine 
• Miks kaaluda vabaharidust  
• • Rohkem valikuvabadust?
• Vabaharidust viljeleva lapsevanema roll 
• Mida ütlevad arvud ja statistika?
• Lõpetuseks 

Muutuvad ajad ja kasvavad vajadused toovad kaasa uued lähenemised. Vabaharidus (unschooling) on suund, mis asendab üha enam harjumuspärast, traditsioonilist koolisüsteemi. Vabahariduse puhul tood sa klassiruumi mugavalt omaenda koju.

Õpi kodus koos rakendusega Speech Blubs

Mida rohkem harjutad, seda rohkem õpid! Proovi rakendust Speech Blubs, et arendada oma pisipõnni keeleoskust mänguliselt ja kaasahaaravalt.

Mitteametliku õppeviisina tekitab vabaharidus veel palju küsimusi. Sisuliselt usub see koduõppe vorm, et õppija enda valitud tegevused peaksid olema peamine viis teadmiste ja arusaamade omandamiseks. Vabaharidus keskendub sellele, et laps omandaks hariduse läbi päriseluliste kogemuste, mis hõlmavad mängimist, koduseid kohustusi, isiklike huvide arendamist ja uudishimu toitmist. 

Kõige sagedamini seab vabaharidus keskmesse lapse enda, pakkudes talle personaalsemat ja sisukamat õpet. See tavapäratu haridusvorm seab kahtluse alla traditsioonilise mudeli väärtuse ja tõhususe, mis keskendub rangelt etteantud õppekavale ja hinnetele. 

https://www.youtube.com/watch?v=cqkYQ-3etxE

Kontseptsiooni filosoofia mõistmine 

„Ma elan, järelikult ma õpin,“ kirjutab Pam Sorooshian, kirjeldades elu vabahariduse vaimus. Kuna õppimine on inimesele niivõrd loomuomane, kinnitavad vabahariduse toetajad, et selline õppeviis toob sügavat rahuldust. Õppimise loomulikkust arvestades ei peaks laste teadmisi pidevalt testima, et näha, mida ja kui palju nad oskavad; see tuleb iseenesest välja viisis, kuidas nad elulistes olukordades toime tulevad. 

Vabahariduse põhiidee seisneb selles, et haridus peaks kujunema lapse jaoks loomulikult. See lähenemine väärtustab tõeliselt uudishimu ja fantaasiat – midagi, millest traditsioonilistes haridusmudelites sageli vajaka jääb. 

Vabaharidus püüab austada iga lapse eripära ja individuaalsust. See sobib mitmel moel erinevate õpistiilidega lastele. Nii nagu lapsed saavutavad oma arengus verstaposte eri vanuses, omandavad nad ka erinevaid teadmisi loomulikul moel eri aegadel. Siinkohal tulevad meelde Albert Einsteini tuntud sõnad:

„Kõik on geeniused. Aga kui sa hindad kala tema oskuse järgi puu otsa ronida, elab ta terve oma elu uskudes, et ta on rumal.“

Traditsioonilistel koolidel on kahetsusväärne komme tekitada alaväärsustunnet õpilastes, kes ei mahu tavapärase „andekuse“ raamidesse.

Miks kaaluda vabaharidust  

Viimasel ajal on vabahariduse mõiste tekitanud palju vastakaid arvamusi. Võid mõelda, kuidas saab kodus õppimine asendada vana ja järeleproovitud kooliskäimist. Vabahariduse pooldajad näevad asja aga hoopis teises valguses. 

Elame ajastul, kus suhtluslõhe vanemate ja laste vahel kipub üha suurenema. Seetõttu võib vabahariduse idee mõjuda tõelise sõõmu värske õhuna. Vabahariduses veedavad vanemad ja lapsed tavaliselt rohkem aega koos, mis võib märkimisväärselt tugevdada nendevahelist sidet.

Vabahariduse pooldajad väidavad, et suur osa sellest, mida lapsed tavakoolis õpivad, ei lähe päriselus kuigivõrd vaja. Arvatakse, et lapsed õpivad koolis vaid juhiseid järgima, ilma et nad päriselt puutuksid kokku igapäevaelu praktiliste probleemidega.

Rohkem valikuvabadust?

Levinud on ka argument, et jäik koolisüsteem ei sobi neile, kes soovivad valikuvabadust. Vabaharidus annab võimaluse valida, mida, kuidas ja millal õppida. Just siin paistavadki silma teadmised, mida lapsed vabahariduse käigus omandavad: neil on võimalus teha elulisi ja kestlikke valikuid. Nad õpivad lahendama keerulisi elulisi olukordi, mitte ainult abstraktseid võrrandeid paberil.

Tavakoolis käivaid lapsi mõjutab eakaaslaste seltskond sageli väga tugevalt, ilma et vanematel oleks sellest ülevaadet või sellele mingit mõju. Enamasti ei saa eitada, et eakaaslaste mõju võib olla lapsele tervislik ja arendav.

Samas on lugematul hulgal näiteid, kus eakaaslaste negatiivne mõju on osutunud äärmiselt kahjulikuks. Kuigi vanemad määravad sageli selle, kas lapsed lähevad tavakooli või mitte, õpivad vabahariduses olevad lapsed suhtlema palju mitmekesisema seltskonnaga – nii nooremate kui ka vanemate inimestega. 

Lisaks saavad lapsed ise valida inimesed, kellelt nad õpivad. Kui traditsioonilises koolis pole vanematel ega lastel peaaegu mingit sõnaõigust selle üle, kes on nende õpetajad, siis vabahariduses on lugu teine. Vanemad saavad võtta aega ning leida juhendajad ja mentorid, kellega lapsel tekib usalduslik ja kestev suhe.

Vabaharidust viljeleva lapsevanema roll 

Vabahariduse kasuks otsustamine võib tunduda hirmutav ning vanematel tekib tihti küsimus, kuidas selles rollis üldse hakkama saada. Osaliselt teeb otsustamise keeruliseks kindlasti suurem vastutus, mis sellega kaasneb. 

Kuid see ei pea olema üle jõu käiv. Jah, see nõuab pühendumist, kuid on seda kahtlemata väärt. Et olla hea toetaja, on esimeseks sammuks õppida märkama oma lapse huvisid. Hea stardi annab see, kui mõistad, mis talle meeldib ja mis mitte, ning näitad tema tegemiste vastu siirast huvi.

Lapse huvidega kaasaminek on alati parim tee. Temaga aja veetmine ja eri teemadel arutlemine on vanemana tõenäoliselt kõige olulisem osa. Ei saa liialt rõhutada, kui tähtis on olla oma lapse tegemiste tähelepanelik vaatleja. Ja mis peamine – ärge unustage koos lõbutseda. 

Mida ütlevad arvud ja statistika?

75 osalejaga (vanuses 18–49 eluaastat) läbi viidud uuringu kohaselt leidsid peaaegu kõik – peale kolme inimese –, et vabahariduse eelised kaalusid üles selle miinused. Ligi 70% neist kinnitas, et „need kogemused aitasid neil kujuneda kõrgelt motiveeritud ja iseseisvateks isiksusteks. See andis neile laiemad õpivõimalused, mitmekesisema suhtlusringi eri vanuses inimestega ning sujuvama ülemineku täiskasvanuellu.“

Üllatav on ka see, et vaid väga vähestel oli vabaharidusele mingeid tõsiseid etteheiteid. Rohkem kui kolmandik vastanutest ei osanud välja tuua ainsatki ebamugavust. Ülejäänute jaoks olid peamised kitsaskohad ühiskonna eelarvamused, teatav sotsiaalne eraldatus ning raskused eakaaslaste sotsiaalsete tavadega kohanemisel. 

Lõpetuseks 

Otsus, kas valida hariduses tavapärane tee või minna vähemkäidud rada pidi, on täielikult sinu ja su lapse teha. Samuti uuri enne alustamist, millised on koduõppe seaduslikud nõuded ja võimalused sinu elukohas.

Ükskõik millise tee valid – kui välja arvata mõned kitsaskohad, võib vabaharidus olla suurepärane viis õppida ja sellest rõõmu tunda. See toimib imeliselt, kui nii sina kui ka su laps olete valmis selleks teekonnaks ja katsetusteks. Lühidalt öeldes on võti oskuses luua harmooniline siseelu, säilitades samal ajal tugevad sidemed välismaailmaga.