Autism ja toidutõrge: 5 nõuannet uute toitude tutvustamiseks

Kui valiv sööja ei pruugi lihtsalt brokoli fänn olla, siis autismiga lastel tekivad toidutõrked, mis ulatuvad tavalisest toiduga pirtsutamisest palju kaugemale.

Teadusuuringud on näidanud, et autismispektri lastel esineb viis korda tõenäolisemalt piiratud toiduvalikut, söögiaegseid autistlikke jonnihooge ja rituaalset söömist (näiteks kindla kujuga toidud). Ajakirja Autism Parenting Magazine andmetel piirduvad autismiga lapsed sageli vähem kui viie erineva toiduainega. Kuid miks selline toiduvalivus autismispektris esineb?

Laienda oma lapse toidualast 🍎🥦🍗 sõnavara rakenduse Speech Blubs osas „Yummy Time“

Alusta tasuta prooviperioodi juba täna ja avasta lõbusaid ning harivaid tegevusi, mida su pisike kindlasti armastama hakkab!

Autismiga inimestel esineb sageli toiduga seotud sensoorseid eripärasid. Erksavärvilised toidud, nagu paprika, võivad põhjustada sensoorset ülekoormust, mis omakorda viib tõrkeni kõigi erksavärviliste toitude vastu. Teiste jaoks tekitavad teatud tekstuurid, näiteks virsiku karvane nahk, vastumeelsuse kõigi udemelise koorega puuviljade suhtes.

Sensoorsed eripärad tekitavadki sageli lapsele söömisraskusi. Valivate sööjate vanemate peamine eesmärk on tutvustada lapsele uusi toite ja laiendada tema menüüd.

5 nõuannet uute toitude tutvustamiseks

1. Ära avalda survet

Keegi ei taha tunda, et teda sunnitakse midagi tegema. Sama kehtib ka valivate sööjate puhul. Oluline on pakkuda igal toidukorral erinevaid toiduvalikuid, kuid see, kas neid toite tegelikult süüakse, peab jääma lapse otsustada.

Lapse veenmine taldrikut „tühjaks sööma“ süvendab toidutõrget veelgi. Selle asemel et last veenda, selgita lihtsalt rahulikult, mis tema taldrikul on, ja vaata, kas ta proovib seda või mitte. Suure tõenäosusega jääb uus toit puutumata. Kuid uue toiduaine korduv tutvustamine ilma igasuguse surveta suurendab võimalust, et laps seda lõpuks ikkagi maitseb.

2. Ära sega toite omavahel kokku

Kuna toidutõrked tulenevad sageli autismiga seotud sensoorsetest eripäradest, tasuks vältida eri toitude segamist ühel taldrikul. Näiteks vormiroogades on üheskoos palju koostisosi. Sellised toidud võivad autismiga lapses tekitada segadust ja ülekoormust. Autismi puhul on sensoorne ülekoormus lastele täiesti reaalne katsumus.

Parim viis toiduga seotud sensoorse ülekoormuse minimeerimiseks on vältida toitude kokkusegamist – eriti selliste toitude, mida laps ei armasta, segamist tema lemmikutega. Näiteks kui su lapsele ei meeldi vorst, kuid ta armastab spagette, ära sega spagette vorstitükkidega. Nii võib juhtuda, et autismiga laps hakkab tõrjuma korraga nii uut toitu kui ka oma senist lemmikut.

Teine oluline asi on mitte üritada toitu „peita“ või „maskeerida“ lootuses, et laps seda ei märka ja sööb ära.

3. Kombineeri uusi toite vanade lemmikutega

Lapse menüü laiendamiseks uusi toite tutvustades proovi pakkuda uut toitu koos tema mõne kindla lemmikuga. See ei tähenda aga seda, et peaksid uue koostisosa lemmiku sisse ära peitma.

Minu poeg armastab dinosaurusekujulisi kananagitsaid koos jogurtiga. Kui tutvustan talle mõnda uut toitu, panen selle kõrvale tema kindlad lemmikud, nagu nagitsad ja jogurti. Nii tean kindlalt, et tal on midagi süüa! Kui pakuksin ainult uut toitu, tean, et see jääks puutumata, ning peaksin ikkagi uue eine valmistama, et kõht tühjaks ei jääks.

4. Söö ise sama uut toitu

Näita head eeskuju ja lase lapsel näha, et uus toit maitseb hästi. See on lihtne nipp uute toiduainete tutvustamiseks toidutõrkega lastele. Kuigi see ei pruugi toimida üleöö, hakkab laps ajapikku mõistma, et ka sinul on lai toiduvalik, mida sa naudid. Lõpuks võib just see, et ta näeb sind uut toitu söömas, julgustada ka teda proovima!

Üks minu lemmiksnäkke on röstitud kikerherned. Kui ma neid pojale esimest korda pakkusin, ei tahtnud ta neist kuuldagi!

Aja jooksul nägi ta mind korduvalt kikerherneid söömas ning lõpuks proovis ka ise ühte. Tänaseks on röstitud kikerherned üks tema lemmiknäksidest! Järjepidevus on siinjuures võtmetähtsusega!

5. Lase lapsel toitu uurida

Sageli peitub toidutõrke põhjus tekstuuri ja lõhnas. Kui laps ei ole uue toidu tekstuuri või lõhnaga harjunud, hoidub ta sellest eemale. Lapsevanematena kipume sageli toiduga mängimist keelama. Kuid kui lapsel on sensoorne tundlikkus, on mänguline lähenemine uute toitude tutvustamisel hädavajalik.

Luba oma lapsel uut toitu katsuda, nuusutada, maitsta ja avastada! Veelgi enam – julgusta teda selleks! Autismiga inimesed tajuvad ümbritsevat maailma teisiti. Nad peavad saama toiduga tutvust teha, et mõista, mis see on ja kas see võiks neile meeldida.

Minu poeg vihkab pastat. Mitte maitse pärast, vaid seetõttu, et talle ei meeldi nuudlite tekstuur. Aitamaks tal nuudlite tekstuuriga harjuda, lasen tal neid katsuda ja nendega mängida. Ta ei söö pastat siiani, kuid vähemalt puudutab ta nüüd nuudleid, et need nutma puhkemise asemel lihtsalt taldrikuservale lükata. Minu jaoks on see juba suur võit!

Ära satu paanikasse!

Toidutõrkeid tuleb aeg-ajalt ette kõigil. Kuid autismiga laste puhul on toidutõrge enamat kui pelgalt valiv söömine. Lapsel, kelle menüü ei ole piisavalt mitmekesine, võivad tekkida toitainete puudused. Autismiga laste puhul muutub see mureks siis, kui lapse menüüsse kuulub vaid käputäis toiduaineid.

Menüü mitmekesistamiseks tuleb uusi toite tutvustada ka siis, kui laps neid kunagi ei söö. Kõige tähtsam on järjepidevalt uusi toite pakkuda! Ära lange rutiini pakkuda alati vaid samu tuttavaid lemmikuid. Kasuta hoopis lapse lemmiktoite nutikalt ära, kombineerides neid uute toiduainetega.