Hääldusteraapia 7 sammu

Selles artiklis

• Häälduspuuded: alustame algusest . . .
• Hääldusteraapia 7 sammu
• • 1. samm: Hääliku isoleerimine
  • 2. samm: Silbid
  • 3. samm: Sõnad
  • 4. samm: Laused
  • 5. samm: Jutud
  • 6. samm: Vestlus
  • 7. samm: Üldistamine

Kui su lapsel on kõneprobleem, ei mõtle sa ilmselt kõnehäälikute täpsele mehaanikale. Isegi lihtsa „t”-hääliku tekitamine nõuab tegelikult palju. Sinu keel peab liikuma suulae vastu, sa ei pane häälepaelu vibreerima ja samal ajal pead hääliku moodustamiseks suust õhku välja puhuma. See on protsess, kus võib erinevatel põhjustel esineda tõrkeid – ja just seepärast ongi olemas hääldusteraapia. Teraapia keskendub häälikute parandamisele, mida laps ei suuda õigesti või selgelt hääldada, ehk „häälduspuudele”.

Kui su lapsel on raskusi teatud häälikutega, võib tal olla häälduspuue. Siin on mõned artiklid, mis annavad ideid logopeedia ja hääldusharjutuste jaoks. Harjutamisel on abiks rakendus Speech Blubs.

• Hääldusteraapia: põhjalik teejuht lapsevanematele
• B-hääliku hääldusteraapia
• H-hääliku hääldusteraapia
• J- ja TŠ-häälikute hääldusteraapia
• L-hääliku hääldusteraapia
• Kipsluse (lisp) hääldusteraapia
• M-hääliku hääldusteraapia
• N-hääliku hääldusteraapia
• NG-hääliku hääldusteraapia
• R-hääliku hääldusteraapia
• S-hääliku hääldusteraapia
• Š-hääliku hääldusteraapia
• T- ja D-häälikute hääldusteraapia
• V/W-hääliku hääldusteraapia

Häälduspuuded: alustame algusest . . .

Kõigepealt peab logopeed tegema kindlaks, milliseid häälikuid laps ei suuda õigesti hääldada – teisisõnu, milline häälduspuue tal esineb.

Lapsevanemana oskad kindlasti juba praegu lapse kõnet kuulates kirja panna häälikud, mis ei kõla päris nii, nagu peaks. Siiski on teatud häälikuid, mida lapsed omandavad alles umbes 5. eluaastaks (näiteks „r”), mistõttu on oluline mõista, et teatud hääldusvead on eakohased ja täiesti normaalsed.

Logopeed viib läbi lapse kõneuuringu, et selgitada välja mitte ainult need häälikud, millele tuleb keskenduda, vaid ka see, millises sõna positsioonis vead esinevad (sõna alguses, keskel või lõpus).

• Lisaks vaadatakse, millised kõnemustrid ilmnevad:
• Kas laps asendab hääliku mõne teise häälikuga?
• Kas ta püüab seda hääldada, kuid tulemus on moonutatud või ebaselge?
• Kas ta jätab hääliku täielikult vahele?

Logopeed selgitab sulle ka seda, kuidas lapsel läheb võrreldes teiste samaealiste lastega ning millised häälikud arenevad eakohaselt.

Hääldusteraapia 7 sammu

1. samm: Hääliku isoleerimine

Häälduspuudega tegelemise esimene samm on hääliku isoleerimine, mis tähendab täpselt seda, mida nimi ütleb: lapsele raskusi valmistava hääliku eraldamist. Näiteks kui lapsel on raskusi „s”-hääliku hääldamisega, alustab logopeed harjutustega, mis keskenduvad vaid sellele ühele häälikule. Laps kordab häälikut /s/, /s/, /s/ ikka ja jälle, kuni saavutab kindla täpsustaseme. Kui see on käes, liigutakse teraapias järgmisele tasemele.

2. samm: Silbid

Hääliku harjutamine silbina toimub nii, et harjutatava hääliku ette või järele lisatakse vokaal. Näiteks kui keskendume „s”-häälikule, saame täishääliku lisamisel silbid „sa”, „so”, „si”, „se”. Kui sihtmärgiks on „p”-häälik, võib vokaali lisada ette: „ap”, „ep”, „op”.

3. samm: Sõnad

Kui laps on silbitaseme omandanud, saab liikuda sõnade tasemele. See tähendab hääliku paigutamist tervesse sõnasse, õigesse asukohta. Näiteks kui harjutame /t/-häälikut sõna alguses, anname lapsele kordamiseks sõnu nagu „tass”, „tuba”, „tuli” või „tigu”. Kui harjutame seda sõna lõpus, võivad nendeks olla sõnad nagu „kott”, „paat”, „müts” või „ratas”.

4. samm: Laused

Kui su laps suudab panna sõna lausesse, on pool hääldusteraapia eesmärkidest juba saavutatud! Hurraa!

Lausesse võib panna ükskõik millise harjutatavat häälikut sisaldava sõna. Kasuta harjutatavat häälikut lauses nii palju kui võimalik. Näiteks: „Tubli tigu tassib tooli taha taldriku.”

5. samm: Jutud

See ei ole hääldusteraapia tavapärane samm, kuid lisan selle siia, sest see on suurepärane samm vanemate lastega (põhikoolis ja gümnaasiumis). Vanemad lapsed võivad kirjutada oma jutte, lisades sinna võimalikult palju harjutatavat häälikut. Palu neil jutud valjusti ette lugeda ja korrata sõnu, mida nad ei öelnud selgelt või korrektselt.

6. samm: Vestlus

Vestluse sammu on teraapias palju lihtsam harjutada väljaspool logopeedi kabinetti. Logopeed võib vahetada erinevaid teemasid või näidata pildikaarte ning nendest vestelda. Kodus saad lapsega lihtsalt tavapäraselt rääkida ning jälgida häälduse püsivust ja ülekandumist igapäevakõnesse. Kui kuuled pidevalt vigu, tasub sellest logopeedile rääkida, sest vajadusel saab ajutiselt naasta lausete tasemele.

7. samm: Üldistamine

Üldistamine on hääldusteraapia viimane samm! Kui laps on hääliku omandanud sõnade, lausete ja vestluse tasemel, on ta valmis üldistamiseks. Sellel sammul veendud, et laps räägib selgelt ja arusaadavalt igas olukorras (nt mänguväljakul, kinos, autos). Kui see veel päriselt ei õnnestu, võib logopeed otsustada minna tagasi vestluse või lausete tasemele!

Laadi alla rakendus Speech Blubs, et saada rohkem hääldusteraapia ideid ja teadmisi. Kui sul on lapse kõne pärast muresid, pöördu esimesel võimalusel logopeedi poole, et välja selgitada, kas laps vajab tuge!