Vanemad vennad ja kõne areng

Mitmed uuringud on aga näidanud, et tegelikkus võib olla vastupidine. Vanema õe või vennaga laps omandab kõne aeglasemalt kui laps, kellel õdesid-vendi pole.

Veelgi üllatavam on see, et nähtavasti mõjutavad nooremate õdede-vendade keeleoskust vaid vanemad vennad, selgub CNRS-i, AP-HP, EHESS-i, ENS-i ja INSERM-i teadlaste läbi viidud uuringust.

Uuringu kohaselt on vanema õega kasvavate laste areng täpselt samasugune nagu neil, kellel vanemat õde ega venda pole. Kas pole mitte põnev?

Kuidas uuring läbi viidi?

Uuringu käigus jälgisid teadlased EDEN-i ema ja lapse kohordis enam kui tuhandet last sünnist kuni 5,5 aasta vanuseni.

Nende keeleoskust hinnati 2, 3 ja 5,5 aasta vanuselt testidega, mis mõõtsid keele mitmeid aspekte, näiteks sõnavara, süntaksit (lausestruktuuri) ja verbaalset arutlusoskust.

Lastel, kellel on vanem vend, esines kõne arengus keskmiselt kahekuuline mahajäämus võrreldes lastega, kellel on vanem õde.

Miks selline tulemus?

Teadlased pakuvad selle tulemuse selgitamiseks välja kaks teooriat.

1. Vanemad õed, olles vendadest altimad nooremate õdede-vendadega rääkima, võivad kompenseerida seda, et vanematel on vähem vaba aega. See tähendab, et vanemad õed on valmimad appi tulema ja vennaga mängima, kui vanemad on hõivatud.
2. Teine hüpotees on, et vanemad õed võistlevad vanemate tähelepanu pärast vähem kui vanemad vennad.

See uuring neid kahte hüpoteesi ei erista. Siiski näitab see, et noorema õe või venna varajane kõne areng kipub olema aeglasem siis, kui vanem laps on poiss.

Minu kogemus

Minu kui vanema õe, terapeudi ja kahe lapse ema kogemus (kellest vanem on tüdruk) kinnitab, et uuringu tulemused peavad paika.

Minu tütar on imeline poisslapsega suhtleja ja temaga tegeleja, kui me abikaasaga oleme hõivatud (eriti nüüd, kui töötame kodust). Mida rohkem ta temaga suhtleb, seda enam näen poega õppimas ja püüdmas õega sammu pidada!

Vanema õena olin mina oma venna hoidmisel ja temaga mängimisel täpselt samasugune.

Eelised

Vanema õe või venna olemasolu eelised on hämmastavad! Vanem laps saab olla eeskujuks ja pakkuda tuge. Ta saab noorema lapsega ka mängida või teda lõbustada, kui meil on kiire, ning õpetada moraalseid väärtusi, nagu hea ja kurja eristamine.

Olen märganud, et ka nooremad õed-vennad õpetavad vanematele nii mõndagi! Vaadates oma poega kasvamas ja vanema õega suhtlemas, õpetab ta õele kindlasti jagamist! Kui ta oli pisike, võis õde võtta tema mänguasju ja nendega mängida, ilma et poiss vahet märkaks.

Aga nüüd? Nüüd saab ta kohe aru, kui õde temalt mänguasja ära võtab, ja protesteerib häälekalt!

Vanem laps saab olla eeskujuks, pakkuda tuge, mängida ja lõbustada, kui vanemad on hõivatud, ning õpetada moraalseid väärtusi.

Selline protesteerimine on varajane suhtlemise vorm! See võib olla pelgalt kiljatus või nutt, kuid nõnda annab ta märku oma rahulolematusest millegi suhtes, millega ta pole nõus!

Mis saab edasi?

Oma järgmises projektis soovivad teadlased uurida kultuuri (täpsemalt geograafilise päritolu) mõju neile tulemustele.

Me teame juba, et kultuur mängib laste ja nende õppimise juures tohutut rolli. Teadlasi huvitab väga, kas kultuuriliselt mitmekesistes peredes kasvamine avaldaks vanematele vendadele ning nende mõjule kõne ja keele arengus samasugust mõju!

Üks on kindel: õdede-vendade omavaheline keel ja selle seos kõne mahajäämusega on laste kõne mõistmisel paeluv teema! Kui tunned muret oma lapse kõne ja keele arengu pärast, võta ühendust kohaliku logopeediga, et uurida võimalusi logopeedia saamiseks.