Artikulatsiooni ja fonoloogilise töötluse võrdlus

Kõne eakohasest arengust rääkides mõjutavad vestlust sageli artikulatsioon ja fonoloogiline teadlikkus. Seetõttu on oluline mõista, et sellel, miks laps ei räägi või miks tema kõne arusaadavus (kui hästi kuulaja temast aru saab) on kehv, on palju põhjuseid – ja fonoloogiline töötlus on üks neist. 

Mida rohkem harjutad, seda paremini see kinnistub! Proovi rakendust Speech Blubs, et teha lapsega lõbusaid ja kaasahaaravaid harjutusi.

Kõnehäälikute puuded jaotuvad fonoloogilisteks puueteks ja artikulatsioonipuudulikkuseks. Pane tähele, et häälikupuude täpne diagnoosimine on äärmiselt oluline, sest fonoloogiliste ja artikulatsiooniprobleemide teraapia on erinev. 

https://www.youtube.com/watch?v=G-chx6_NCp0

Artikulatsioonipuue tekib siis, kui lapsel on raskusi konkreetse hääliku (või häälikute) hääldamisega, ning sellest saab üle vale häälduse korrigeerimisega. Näiteks võib laps panna keele r-häälikut tehes valesse kohta, mistõttu kõlab r-häälik teistmoodi, kui peaks.

Kui sinu lapsel on artikulatsioonipuue, siis ta:

• kimpus häälikute moodustamise ja konkreetsete kõnehäälikute õige hääldamisega (nt pudistab, nii et s kõlab susisevalt või keeleotsatähena);
• ei pruugi suuta teatud häälikut hääldada (nt ei oska öelda r-häälikut ja ütleb sõna „rebane“ asemel „lebane“ või „vebane“). 

Konkreetseid häälikuid saab harjutada artikulatsiooniteraapia abil:

• Artikulatsiooniteraapia: täielik teejuht vanematele
• B-hääliku artikulatsiooniteraapia
• H-hääliku artikulatsiooniteraapia
• Dž- ja tš-hääliku artikulatsiooniteraapia
• L-hääliku artikulatsiooniteraapia
• Pudistamise artikulatsiooniteraapia
• M-hääliku artikulatsiooniteraapia
• N-hääliku artikulatsiooniteraapia
• NG-hääliku artikulatsiooniteraapia
• R-hääliku artikulatsiooniteraapia
• S-hääliku artikulatsiooniteraapia
• Š-hääliku artikulatsiooniteraapia
• T- ja D-hääliku artikulatsiooniteraapia
• V-hääliku artikulatsiooniteraapia

Fonoloogilised puuded on keerukamad, sest tegemist on lapse kõnes esinevate seaduspärasustega ehk mustritega, mida kasutatakse hääldamise lihtsustamiseks. Näiteks võib laps jätta ära sõna viimase hääliku. Ta võib öelda „ka“ sõna „kass“ asemel või „to“ sõna „tool“ asemel. Enamikul lastest, kelle kõnest on väga raske aru saada, esineb fonoloogiline puue, kuna nende kõnet iseloomustavad korduvad valesti hääldamise mustrid.

Lapsel on fonoloogiline puue, kui ta:

• oskab häälikuid õigesti hääldada, kuid võib kasutada neid sõnas vales kohas või vales sõnas, nt asendab k-hääliku t-häälikuga ja ütleb „tass“ asemel hoopis millegi muu;
• teeb konkreetsete häälikutega vigu teatud sõnades, nt suudab öelda k sõnas „kuu“, kuid teatud sõnades jätab selle välja, öeldes „ala“ sõna „kala“ asemel. 

Fonoloogiliste protsesside puuete tabel:

Fonoloogiline protsess

Kirjeldus

Näide

Eesmärgistamine (fronting)

suuõõne tagapool moodustatava hääliku asendamine eespoolse häälikuga

„tana“ sõna „kana“ asemel, „tass“ sõna „kass“ asemel

Tagapärastamine (backing)

suuõõne eespool moodustatava hääliku asendamine tagapoolse häälikuga

„kops“ sõna „tops“ asemel

Sõnalõpu konsonandi kadu

sõna viimase kaashääliku ärajätmine

„tuu“ sõna „tuul“ asemel

Konsonantühendi lihtsustamine

kaashäälikuühendi lihtsustamine üheks häälikuks

„lusikas“ asemel „usikas“ või „kool“ asemel „kool“ (nt „puun“ sõna „spoon“ asemel)

Rõhutu silbi kadu

rõhutu silbi ärajätmine sõnas

„foon“ sõna „telefon“ asemel

Libistamine (gliding)

häälikute /r/ ja /l/ asendamine häälikutega /v/ või /j/

„jill“ sõna „lill“ asemel või „vebane“ sõna „rebane“ asemel

Sulghäälikustamine (stopping)

hõõrdhäälikute asendamine sulghäälikutega

„tuss“ või „tuu“ sõna „suu“ asemel

Reduplikatsioon ehk silbikordus

silpide kordamine

„kaka“ sõna „kass“ asemel või „vesi“ asemel „veve“

Vokaalieelne helistamine

helitu kaashääliku asendamine helilisega enne täishäälikut

„ball“ sõna „pall“ asemel

Sõnaalguse konsonandi kadu

sõna esimese kaashääliku ärajätmine

„ina“ sõna „nina“ asemel

Epentees

lisahääliku vahelesurumine kahe kaashääliku vahele

„k-õ-laas“ sõna „klaas“ asemel

Oluline on teada, et laste kõne arengus on teatud artikulatsiooni- ja fonoloogilised vead täiesti normaalsed. 2. eluaastaks peaks võõras kuulaja lapse kõnest aru saama umbes 50%, 3. eluaastaks 75% ning 4. eluaastaks 100% (ASHA).