Kuidas panna väikelapsi kuulama ja koostööd tegema

Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina küll ei kujutanud ette, et minust saab ööpäevaringne snäkiautomaat või lohutaja pärast jonnihoogu, sest ma ei lubanud tütrel kassi püütud surnud hiirt paitada, aga siin ma nüüd olen!

Kui oled nagu enamik vanemaid, oled proovinud kõike – alates rahulikust ja teadlikust lähenemisest kuni närvilise hääletõstmise ja ekraaniaja äravõtmise ähvardusteni. Väikelapsed on kangekaelsed ja nendeni jõudmine võib olla keeruline, eriti ilma karjumise või pisarateta (olgu need sinu või lapse omad!).

Õnneks on siin mõned nipid väikelaste kasvatamiseks, mis loodetavasti muudavad need isepäised põnniead veidi talutavamaks!

Miks nad ei kuula?

Esiteks on oluline mõista, miks väikelapsed ei taha või ei suuda meid esimese korraga kuulata. Tuleb välja, et sellise käitumise taga peitub omajagu psühholoogiat. Laste aju on tegelikult programmeeritud kontrolli otsima. Mõtle sellele: enamikku nende elust juhivad täielikult täiskasvanud, alates riietest kuni toiduni, mida nad söövad. Seega on mittekuulamine väikelapse viis oma võimu kehtestada.

Siin muutubki asi natuke keeruliseks. Me tahame, et lapsed oskaksid enda eest seista ja oma soove väljendada, KUID samal ajal peame vanematena seadma piirid, et meie lastest ei kasvaks ärahellitatud ja nõudlikud marakratid.

Lasku tema tasandile

Isegi teraapias reageerivad lapsed palju paremini, kui oled nendega samal tasandil – olgu see siis mängides, lugedes või vesteldes. Kui lapsed ei pane tähele, väldivad nad tavaliselt ka silmsidet, mis tähendab, et nad ei kuula sind. Hea viis nende tähelepanu võitmiseks ja fookuse suunamiseks on istuda nende ette maha.

Selline suhtlusviis on palju mõjusam kui teisest toanurgast hõikumine või pliidi ääres seljaga lapse poole olles korralduste jagamine. Sa üllatud, kui hästi su pisike tähele paneb, kui oled temaga samal silmade kõrgusel.

Unusta sõna „ära”

Olen selles oma laste puhul täielikult süüdi. Tundub, nagu keelaksin neil pidevalt midagi tegemast, selle asemel et suunata neid midagi muud tegema.

Selgub, et meie sõnastus teeb asjadest arusaamise lapsele hoopis keerulisemaks. Keelud ja eitavad käsud nõuavad väikelapselt topelttöötlemist. See tähendab, et esmalt peavad nad aru saama, mida me tahame, et nad lõpetaksid, ja seejärel mõtlema välja, mida nad peaksid selle asemel tegema.

Siin on kaks näidet:

„Ära jäta oma mänguasju põrandale vedelema” asemel ütle „Pane oma mänguasjad kasti.”
„Ära tiri kassi sabast” asemel ütle „Anna kassile mänguasi, millega mängida.”

Ütle sagedamini „jah”

Väikelastel on kombeks küsida sama asja mitu korda päevas.

Kui oled nagu mina, on automaatne reaktsioon lihtsalt muudkui „ei” öelda. See ei tee meist halbu vanemaid. On raske kuulata päevast päeva ühte ja sama lauset või fraasi ilma ärritumata. Lisaks on olukordi, kus „ei” on täiesti õigustatud ja me peamegi seda ütlema.

Kuna lapsed kuulevad meie kulunud „ei”-vastuseid aga üha uuesti, hakkavad nad meid lihtsalt ignoreerima. Seetõttu on oluline otsida võimalusi nende soovidele „jah” öelda.

Näiteks kui laps soovib kell kaheksa hommikul kommi, võid öelda midagi sellist: „Kuidas oleks, kui sööksid natuke šokolaadi hoopis pärastlõunaseks vahepalaks?”

Oled ikkagi saavutanud oma eesmärgi mitte sööta lapsele šokolaadi nii varahommikul, kuid ka väikelapse jaoks tundub see võiduna. Ta ei saanud mitte ainult positiivset vastust, vaid andsid talle ka valikuvõimaluse, mis tekitas temas tunde, et tal on olukorra üle kontroll. Osa lapse kuulama panemisest seisneb ka tema enda ärakuulamises.

Lõpeta kolmeni lugemine

Vabandust, vanemad, aga see nipp lihtsalt ei toimi. Isegi kui tundub, et toimib, on vaid aja küsimus, millal laps õpib, et tal on lubatud sind mitu korda eirata enne, kui järgneb mingi tagajärg.

Nii kindlustame põhimõtteliselt selle, et laps ei kuula meid kunagi esimesel korral. Tean, et hetke ajel on ahvatlev seda võtet kasutada. Tee endale aga teene ja loobu lugemisest, et säästa end tulevikus liigsest stressist. Selle asemel kasuta ühte ülaltoodud neljast strateegiast.

Väikelaste peale on väga lihtne ärrituda, kui nad ei kuula, kuid oluline on jääda rahulikuks ja meeles pidada, et nad ei pruugi olla jonnakad meelega. Laste kasvatamine pole kunagi lihtne ja see eluperiood võib olla eriti väljakutsuv. Me saame sellest üle – küll paari halli juuksekarva võrra rikkamana, aga elame üle!!