Lugemine vs. täiskasvanuga suhtlemine

Lugemine arendab lisaks kõnele ja keelele veel väga paljusid erinevaid oskusi. See treenib tähelepanu, mõistmist, sõnavara, suhtluskordade vahetamist ja peenmotoorikat, näiteks osutamist.

Minu lapsed

Lapsevanemana võin öelda, et minu lapsed ei saaks raamatute lugemise osas olla rohkem vastandid. Minu tütrele MEELDIS enne magamaminekut kaisus olla ja osana oma une-eelsest rutiinist mitmeid raamatuid lugeda. Tema õhtu tipphetk saabus siis, kui ta oli piisavalt vana, et ise raamatuid valida. Tegelikult palub ta kolmeaastasena siiani, et me talle igal õhtul enne magamaminekut loeksime.

Minu poeg aga... oh taevas, minu poeg ei hooli lugemisest üldse. Võib-olla sellepärast, et ta on poiss? Ma ei tea. Või äkki peab ta mind igavaks? Tõenäoliselt. 10-kuuselt teeb ta ainult seda, et lükkab raamatu eemale või üritab selle nurki süüa. Palun öelge, et ma pole ainus!

Alguses ma muretsesin selle pärast, et ta ei taha meiega koos lugemiseks paigal istuda. Siis aga mõtlesin sellele järjest rohkem. Ma teen tema lugemata jäänud aja tasa sellega, et mängin temaga ja suhtlen temaga päeva jooksul rohkem!

Ma olen ilmselt natuke hullumeelne, kui asi puudutab asjade nimetamist ja talle kõige selgitamist, KUID ma tahan olla kindel, et ta saab kätte kõik sõnad ja kirjeldused, mida tal mõne kuu pärast sõnade moodustamise alustamiseks vaja läheb!

Minu laps vihkab raamatuid. Mis nüüd saab?

Mis siis saab, kui sinu beebi pole raamatufänn? Ühes hiljutises uuringus vaadeldi lugemist võrreldes lapsega lihtsalt vestlemisega. Kas neil on vahet? Kas üks on teisest olulisem?

Uuring, milles osales 275 peret lastega vanuses 0–4 aastat, loodi selleks, et testida imikute ja väikelaste keelelist arengut mõjutavaid tegureid. Osalejate kokkupuudet täiskasvanute kõne, lapse kõne ja televiisoriga mõõdeti väikese digitaalse helisalvesti ehk protsessori abil, mida tuntakse nime all "LENA System".

See uuenduslik tehnoloogia võimaldas teadlastel kuulda, mis lapse keelekeskkonnas tegelikult toimus, aidates saada väärtuslikke uusi teadmisi.

Uuring näitas, et edasi-tagasi vestlus oli tugevalt seotud lapse keeletulemuste paranemisega tulevikus. Nii et jess!

Kui me oma lastega lihtsalt räägime, siis me juba loome ja kujundame nende tulevast keelekasutust!

Kõik need sõnad!

Iga päev kuulevad lapsed täiskasvanutelt keskmiselt umbes "13 000 sõna ja osalevad umbes 400 täiskasvanutega peetavas suhtlusvoorus" (ScienceDaily).

Rohkem vestlusi tähendab rohkem võimalusi vigadeks ja seega rohkem võimalusi väärtuslikeks parandusteks. Lisaks annavad need lastele võimaluse uut sõnavara harjutada.

Mida peaksid vanemad tegema?

Vanemaid tuleks julgustada lisaks lugemise või jutuvestmise kaudu lapsele keelelise sisendi pakkumisele kaasama lapsi ka kahepoolsetesse vestlustesse, järeldab uuring.

Pole hullu, kui su laps ei oska veel päriselt vastata või täielikult osaleda – peaasi, et annad talle võimaluse vastata.

See vestluse edasi-tagasi kulgemine õpetab talle, et ootad mingisugust vastust – olgu see siis žestide abil või verbaalselt.

"Rääkimine on võimas, kuid veelgi võimsam on lapse kaasamine tähendusrikkasse suhtlusse – sellesse 'edasi-tagasi' suhtlusse, mis on nii oluline imikute ja väikelaste sotsiaalsele, emotsionaalsele ja kognitiivsele arengule," ütleb LENA Foundationi keeleuuringute direktor ja uuringu kaasautor dr Jill Gilkerson.

Lõppkokkuvõte: nii lugemine kui ka vestlemine on olulised! Kumbagi ei tohiks teha teiseta. Kui sinu lapsele lugemine ei meeldi, on see täiesti okei! Ta võib lihtsalt vajada aega, et sellest vaimustuda! Proovi iga päev uuesti ja jätka neid vingeid vestlusi!