Kuidas valmistuda arenguvestluseks

Selles artiklis

• Kümme küsimust, mida vanemad peaksid arenguvestlusel küsima
• • Kui muret tekitavad sotsiaalsed või kiusamisega seotud teemad, võiksid vanemad küsida:
  • Kui muret tekitavad tähelepanuprobleemid, võiksid vanemad küsida:
  • Kui muret tekitavad õppeedukusega seotud teemad, võiksid vanemad küsida:
  • Õpilase tugimeeskonda kuuluvad nii vanemad kui ka järgmised spetsialistid:
  • Enne iga arenguvestluse lõppu peaksid vanemad küsima:
  • Millised on viis kõige olulisemat asja, mida vanem peaks pärast arenguvestlust teadma?
• Mis teema jääb vanemate ja õpetajate suhtluses sageli tähelepanuta?
• Milliseid küsimusi saavad vanemad küsida, et võimalikku õpiraskust varakult märgata?
• • Kui sina või koolitöötajad arvate, et su laps võib vajada koolis lisatuge ja tugiteenuseid, on järgmine samm taotleda hindamist tugiplaani (504 Plan) või individuaalse õppekava (IEP) koostamiseks

Soovitan vanematel teha märkmeid ja leppida iga vestluse lõpus kokku selge tegevuskava. On oluline, et vanemad ei lahkuks üheltki kohtumiselt enne, kui neile on selged järgmised sammud lapse individuaalsete vajaduste toetamisel.

Kümme küsimust, mida vanemad peaksid arenguvestlusel küsima

Kui muret tekitavad sotsiaalsed või kiusamisega seotud teemad, võiksid vanemad küsida:

• „Kas mu poeg saab kaaslastega hästi läbi?“
• „Kas teised lapsed otsivad temaga kontakti nii organiseeritud tegevustes kui ka vabamängus?“
• „Kas tal on üks või kaks sõpra, kelle seltsis ta end mugavalt ja hästi tunneb?“
• „Milliseid samme astutakse, et aidata tugevdada tema suhteid eakaaslastega?“

Kui muret tekitavad tähelepanuprobleemid, võiksid vanemad küsida:

• „Kas mu tütar osaleb tunniaruteludes ja ühistegevustes?“
• „Kas ta paneb tunnis tähele ning töötab kaasa selgituste ja ülesannete ajal?“
• „Kas tundub, et tema mõtted hajuvad tihti ära, või segab ta aktiivselt tundi?“
• „Milliseid võtteid te kasutate, et suunata tema tähelepanu tagasi pooleliolevale ülesandele?“
• „Millised on mu lapse kõige tugevamad ja nõrgemad ained?“
• „Kas saaksite tuua mõningaid näiteid tema tugevuste ja nõrkuste kohta?“
• „Kas on teatud aineid, kus mu tütar näib olevat tähelepanelikum ja õppimisse rohkem haaratud?“
• „Mida te soovitaksite meil teha, et aidata tal tähelepanu hoida?“
• „Kas ta suudab ülesande algusest lõpuni ilma kõrvalise abita ära teha?“
• „Kas ta töötab paremini siis, kui jagate ülesande jõukohasteks osadeks?“
• „Kas tal on oskus ja arusaam, kuidas oma ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult lahendada?“
• „Kas mu tütar suudab oma impulsse kontrollida ja enne tegutsemist mõelda?“
• „Kas mure tema tähelepanu pärast on piisavalt tõsine, et kutsuda kokku tugimeeskonna ümarlaud?“
• „Kas teie arvates oleks vaja põhjalikumat hindamist, et mõista, mis tähelepanuprobleeme põhjustab?“

Kui muret tekitavad õppeedukusega seotud teemad, võiksid vanemad küsida:

• „Millised on mu poja kõige tugevamad ja nõrgemad ained?“
• „Milliseid näiteid oskate tuua tema tugevuste ja raskuste kohta?“
• „Kuidas tema õpitulemusi ja teadmisi hinnatakse?“
• „Kas ta esitab oma kodutööd õigel ajal?“
• „Kuidas te hindate tema koduste tööde kvaliteeti?“
• „Kas ta tundub kontrolltöödeks ja tunnikontrollideks valmis olevat?“
• „Kuidas tal kontrolltööd ja tunnikontrollid läinud on?“
• „Kas tema tunnis näidatud teadmiste ja kirjalike tööde hinnete vahel on erinevusi?“
• „Milliseid abivahendeid (näiteks taskuarvutit või õigekirjakontrolli) saab ta klassis ülesannete täitmisel kasutada?“
• „Millist lisatuge või abi te praegu soovitate, et nimetatud murekohtadega tegeleda?“
• „Mis hetkel kutsutakse kokku tugimeeskond, et arutada läbi mu lapse profiil ja praegune tase?“

Õpilase tugimeeskonda kuuluvad nii vanemad kui ka järgmised spetsialistid:

• Klassiõpetaja
• Koolipsühholoog
• Kooli juhtkonna esindaja
• Eripedagoog / õpiabispetsialist
• Logopeedid

Enne iga arenguvestluse lõppu peaksid vanemad küsima:

• „Millal me uuesti kokku saame, et arutada täna tõstatatud muresid ja vaadata üle mu lapse edusammud?“

Millised on viis kõige olulisemat asja, mida vanem peaks pärast arenguvestlust teadma?

1. Hetkeseis õpitulemustes ja teadmistes
2. Sotsiaalse ja õppetöösse kaasatuse tase klassis
3. Kas kodutööd ning kontrolltööde tulemused vastavad tunnis vaadeldavale
4. Kas õpetaja märkab sotsiaalseid, tähelepanu- või õppimisega seotud raskusi
5. Mida vanemad saavad teha koostöös kooliga, et laps tunneks end edukana

Mis teema jääb vanemate ja õpetajate suhtluses sageli tähelepanuta?

Kodu ja kooli vahelise avatud suhtluse hoidmine jääb tihti tähelepanuta. Just kodu ja kooli suhtluse kaudu saavad vanemad ja õpetajad tegutseda ühtse meeskonnana. Vanemad peavad olema kursis. Nad peavad mõistma oma lapse eripärasid ja teadma, kuidas tema eest seista. Klassiõpetajatega koostööd tehes saavad vanemad teada, milliseid võtteid kodus rakendada, et toetada oskuste arengut koolis. Kodu ja kooli vahelise silla loomine on parim viis aidata lastel saavutada oma täielik potentsiaal.

Milliseid küsimusi saavad vanemad küsida, et võimalikku õpiraskust varakult märgata?

Vanemad jälgivad oma lapsi iga päev aastaid enne kooli minekut. Nad veedavad oma lastega kõige rohkem aega. Nemad näevad vahetult, kui esineb sotsiaalseid muresid, ärevust, tähelepanu- või õpiraskusi. Neil ei pruugi olla täpset nime sellele, mida nad märkavad, kuid nad tunnevad, et midagi on teisiti. Minu raamatus The ABC’s of Learning Issues käsitletakse üksikasjalikult 24 kindlakstehtud õpiraskust koos käitumisviisidega, mida vanemad võivad märgata, kui lapsel esineb konkreetne õpiraskus.

Võimaliku õpiraskuse varajaseks märkamiseks saavad vanemad teha koostööd spetsialistidega, kes seda valdkonda tunnevad. Näiteks kui kahtlustad, et su lapsel on hääldusraskused või kõnest arusaamise ja kuulmistaju probleemid, pöördu logopeedi poole. Kui kahtlustad, et lapsel on suhtlemisraskused, sotsiaalne ärevus või valikuline mutism, otsi abi lastepsühholoogilt. Kui kahtlustad õpiraskust, räägi klassiõpetajaga ja palu teha lapsele ametlik hindamine.

Varajane sekkumine on otsustava tähtsusega, et aidata lastel sotsiaalsetest, tähelepanu- ja õpiraskustest üle saada. Vanemad seisavad oma laste heaolu eest. Nad peavad esitama küsimusi, otsima nõu ning tagama vajadusel sobiva toe ja tugiteenused.

Kui sina või koolitöötajad arvate, et su laps võib vajada koolis lisatuge ja tugiteenuseid, on järgmine samm taotleda hindamist tugiplaani (504 Plan) või individuaalse õppekava (IEP) koostamiseks

504-tugiplaani eesmärk on pakkuda koolitasandil tuge, et aidata lastel õppetöös tekkinud lünki ületada. See plaan võimaldab teatud tingimustele vastavatel õpilastel, kellel on õpi- ja tähelepanuprobleemid, saada vajalikke kohandusi ja mitteametlikumat tuge.

504-plaan kirjeldab täpselt, kuidas rahuldatakse lapse erivajadusi kohanduste, muudatuste ja muude teenuste abil. Need meetmed võetakse kasutusele eesmärgiga kõrvaldada õppimist takistavad tõkked.

504-plaani puhul õpib laps terve päeva tavaklassis ja liigub edasi üldõppekava järgi. Tavaklassi õpetaja, eripedagoog, lugemisspetsialistid, logopeedid, tegevusterapeudid ja teised spetsialistid toovad vajalikud õppevahendid klassiruumi ning tegelevad õpilasega vahetult seal.

Individuaalne õppekava (IEP) koostatakse selleks, et seaduse järgi erivajadusega lapsele oleks tagatud spetsiaalne õpe ja vajalikud tugiteenused. Tavaliselt vajavad individuaalset õppekava lapsed, kelle puhul tuleb õppekava kohandada või vähendada. Mõnele lapsele määratakse kindel diagnoos, mis tagab talle õiguse individuaalsele õppekavale (IEP).

Nagu öeldud, ei ole olemas kindlat küsimuste nimekirja, mida arenguvestlusel esitada, kuid vanematel tasub enne ametlikke koolikohtumisi mõtted ja küsimused kirja panna. Soovitan vanematel teha märkmeid ja leppida iga vestluse lõpus kokku selge tegevuskava. On oluline, et vanemad ei lahkuks üheltki kohtumiselt enne, kui neile on teada järgmised sammud lapse konkreetsete individuaalsete vajaduste toetamisel.