„Titekeel“ – kas see aitab või teeb karuteene?

Selle arutelu ja kõigi käimasolevate uuringute põhjuseks on asjaolu, et kõne ja keel on üliolulised oskused, mida lapsed hakkavad omandama juba imikueast. On tõestatud fakt, et varajased kõne- ja keeleoskused on seotud edukama lugemise, kirjutamise ja suhtlemisoskuste arenguga hilisemas elus, mistõttu ei saa selle olulisust kuidagi alahinnata.

Loodetavasti heidab see artikkel teemale veidi valgust, annab sulle praktilisi samme beebi kõne ja keele arengu toetamiseks ning toob sulle meelerahu.

Mis on titekeel?

Titekeel koosneb lihtsatest häälitsustest ja armsast lalinast, mida paljud vanemad ekslikult peavad parimaks viisiks oma last rääkima panna. Tervishoiutöötajate, haridustöötajate ja teadlaste jaoks on see aga hoopis teine teema. 

Kuigi titekeel võib kahtlemata toetada lalina ja esmase suhtluse teket, mis on lapse kõne ja keele arengus ülioluline, ei aita see last hiljem, kui soovid tema potentsiaali maksimaalselt arendada.

See tähendab, et kuigi titekeelt esineb eri kultuurides ja seda on peaaegu võimatu vältida, on suur vahe lapsega kasulikul viisil rääkimisel ja titekeele kahjulikul kasutamisel – mõlemad mõjutavad beebit ja tema arengut erinevalt.

Oma lapsega kõne ja keele arengut toetaval viisil rääkimist nimetatakse inglise keeles mõistega „Parentese“ ehk hoidjakeel.

Kasutad hoidjakeelt edukalt, kui:

• Muudad oma hääle kõrgemaks
• Muudad intonatsiooni, et köita lapse tähelepanu
• Kasutad miimikat, näoilmeid, žeste ja naeratamist
• Räägid aeglaselt ja eraldad sõnad selgelt üksteisest
• Kasutad lihtsat sõnavara ja lühikesi lauseid
• Venitad täishäälikuid pikemaks
• Väljendad emotsioone ilmekamalt
• Kordad sõnu ja väljendeid

Hoidjakeel on kasulik!

Kuna hoidjakeeles kasutatakse aeglaseid ja liialdatud häälitsusi, hoiab see sinu beebi tähelepanu ja annab talle vihjeid, kuidas lauseid mõista, kasvatades samal ajal tema sõnavara. 

Mõned hoidjakeele vormid, nagu laulva hääletooniga rääkimine, hoogustavad lapse kõne ja keele arengut, sest kaasa- ja täishäälikute selgem hääldamine aitab beebil neil paremini vahet teha. Uuringud on näidanud, et beebidel, kelle vanemad seda tehnikat kasutasid, oli kaheaastaselt suurem sõnavara kui neil, kelle vanemad seda ei teinud. 

https://www.youtube.com/watch?v=_7XtROS_Rpg&feature=youtu.be

Arengupsühholoogia professor Katherine White selgitab, et beebi jaoks on täiskasvanute omavahelise või temaga suunatud kõne kuulamine sarnane kogemusega, kui me ise istuksime ruumis, kus räägitakse meile täiesti tundmatut keelt. See tähendab, et beebidel ja väikelastel on raske eristada, kus üks sõna lõpeb ja teine algab, mistõttu on neil sõnu palju lihtsam tabada, kui vanemad kasutavad hoidjakeelt.

Pane tähele, et hoidjakeel erineb titekeelest selle poolest, et see ei piirdu vaid pelkade häälitsustega. Õigesti kasutades tagab hoidjakeel korrektse grammatika ja lauseehituse, mis aitab lapsel mõista konteksti ning luua seoseid sõnade ja mõistete vahel. See arendab nii tema keelelisi kui ka kõneoskusi.

Titekeel on halb!

Uuringud on näidanud, et üks peamisi põhjuseid, miks vanemad räägivad oma beebidega titekeeles, on nende tähelepanu püüdmine ja hoidmine, mitte niivõrd teadlik soov kõnet ja keelt õpetada. Titekeele selline kasutamine ei ole tingimata halb, sest lapse tähelepanu saavutamine on igasuguse õppimise eelduseks. Kuid ainult sellele meetodile lootma jäämine kipub olema kahjulik, sest vanemad kasutavad enamasti nunnutavaid väljamõeldud sõnu, mis ei aita sõnavara ja keelt arendada.

Väljamõeldud sõnade loomine ja esemetele veidrate nimetuste andmine (nt tassi või joomise kohta „namm-namm“ või „lallu“) võib keelelist arengut pärssida ja isegi aeglustada beebi õppimist. Nii tehes nõuad beebilt, et ta õpiks lisaks väljamõeldud sõnale ära ka õige sõna (tass) ning mõistaks, kumba neist on sobivam kasutada. 

Lõppkokkuvõttes on sõnade lühendamine ja häälte põhjal sõnade väljamõtlemine lapsele kasutu. See tähendab, et kuigi titekeel on beebi väga varases eas esialgu arendav, võib see tema arengut negatiivselt mõjutada, kui jätkad selle kasutamist ka siis, kui laps kasvab. Lapsed vajavad vanemaks saades arenguks keerukamat kõne- ja keelesisendit ning liialt lihtsustav titekeel võib kõne ja keele arengut pidurdada. 

Põhimõtteliselt on täiesti normaalne muuta hääletooni ja näoilmeid beebi tähelepanu püüdmiseks, kuid lapsega rääkides ja hea kõne- ning keele-eeskuju andmiseks pead kasutama õigeid sõnu ja lauseid (hoidjakeelt). Kuidas saakski sinu laps õppida kvaliteetset kõnet ja keelt, kui sa seda talle ise ette ei näita? 

Mida sa siis tegema peaksid?

Kõige aluseks on korrapärased vahetud vestlused lapsega, kus esikohal on kvaliteet, mitte kvantiteet:

• Hoidjakeelt kasutades jälgi, et sinu kõne oleks ilmekam, varieeruvama kõrgusega, kuid väldi väljamõeldud sõnu. Sellel tehnikal on lisaks see eelis, et see õpetab lapsele vestluse vastastikust olemust, mida saad veelgi arendada oma beebit matkides ja talle vastates isegi siis, kui sa täpselt ei mõista, mida ta öelda püüab.

• Stanfordi ülikooli uuring on näidanud, et pikemate ja mitmekesisemate lausetega rääkimine võib samuti aidata kaasa lapse keeleoskuse arengule. Sellest lähtuvalt kasuta võimalusel korrektset grammatikat ja püüa beebiga rääkida täislausetega – isegi kui tead, et ta ei saa sinust veel üldse aru!

• Naerata beebile sageli, eriti siis, kui ta koogab, laseb kuuldavale häälitsusi või püüab rääkida – sinu naeratus julgustab teda edasi proovima! Vaata talle kindlasti nendel suhtluskatsetel otsa ja püüa vältida teiste asjade tähelepanu hajutamist. Naeratamine ja näoilmete peegeldamine kinnistavad suhtlemist ja näitavad lapsele selle tähtsust.

• Pea meeles, et žestid on üks paljudest viisidest, kuidas beebid püüavad suhelda, seega matki julgelt beebi žeste, kui temaga räägid. Samuti võid korrata tihti ja selgelt lihtsaid sõnu nagu „emme“ ja „pudel“, et laps hakkaks tuttavaid sõnu kuulma ja neid tähendusega seostama.

• Arenda oma beebi kuulamisoskust, rääkides temaga sageli päeva jooksul ja jutustades tegevustest, mida te koos teete. Näiteks räägi ja kirjelda beebile toimuvat, kui teda toidad, riietad ja vannitad, et ta hakkaks neid sõnu ja kõnehäälikuid seostama igapäevaste esemete ja tegevustega.

• Kunagi pole liiga vara alustada beebile ettelugemisega, sest lugemine stimuleerib arenevat aju. Isegi rahustava ja lihtsate sõnadega muusika mängimine on suurepärane viis toetada kuulamist, sõnavara ja keelelist arengut.

• Beebi kasvades jätka temaga kindlasti vahetut suhtlemist, et tema suhtlemisoskusega teadlikult tegeleda. Lisaks kasuta sama eseme kohta erinevaid sõnu, samuti eri tüüpi sõnu ja pikemaid fraase, et kasvatada tema sõnavara. 

Kokkuvõttes näitavad tõendid selgelt hoidjakeele eeliseid ja titekeele puudusi. 

Hoidjakeel aitab lastel õppida kõnet ja keelt ning kvaliteetse hoidjakeele kasutamine kinnistab lapse jaoks kõne ja keele olulisust. See positiivne kinnitus innustab teda osalema vastastikuses suhtluses, mis on kõne ja keele õppimise ning üldise suhtlusarengu vältimatu alus.