Väikelapse jonnihood – logopeedi nõuanded

Jonnihoogusid on mitmesuguseid, sealhulgas nutmine, põrandale viskumine, mossitamine, karjumine ning isegi löömine või hammustamine. Kuid miks need tekivad ja – mis veelgi olulisem – mida saavad vanemad teha oma väikelapse jonnihoogudega toimetulekuks?

Minu vend oli tõeline jonnihoogude meister. Kord juhtus lugu, kus ta ei saanud esiuksest välja joosta, sest ema oli selle lukustanud. Ta sai nii vihaseks, et ei pääse verandale, et astus meie klaaskapi juurde ja lõi sõna otseses mõttes oma pea sellest läbi. Õnneks oli temaga kõik korras ning tal polnud ühtegi kriimustust, haava ega sinikat.

See polnud tema esimene jonnihoog ega jäänud ka viimaseks!

Miks väikelastel jonnihood tekivad?

https://www.youtube.com/watch?v=XMw3Vv880b4

Lapsed, eriti väikelapsed, peavad toime tulema paljude emotsionaalsete ja füüsiliste muutustega. Nad ei suuda veel täielikult mõista ega sõnadesse panna seda, mida nad mõtlevad ja tunnevad, ning see viibki emotsioonide vallandumiseni. Täpselt nagu täiskasvanutel, muutuvad probleemid veelgi suuremaks siis, kui ollakse väsinud või näljased.

Litsentseeritud abielu- ja pereterapeut Merriam Saunders soovitab järgmist:

„Oluline on meeles pidada, et väikelapsed ei ole veel võimelised oma soove, vajadusi ja tundeid sobival viisil väljendama.

Sageli on jonnihoog lihtsalt rahuldamata vajaduse väljendus. Lapsevanema ülesanne on panna pähe detektiivimüts ja teha kindlaks, mis on jonnihoo tagamaaks. Kas minu lapse jonnihoog on füüsiline reaktsioon näljale, väsimusele või üleväsimusele? Või on see pettumuse väljendus tähelepanu saamiseks, mingi tegevuse vältimiseks või seetõttu, et lemmikese võeti ära?“

Kui su väikelapsel tekib jonnihoog kuskil avalikus kohas, tasub meeles pidada, et ta ei ürita sind piinlikku olukorda panna. Tal lihtsalt puudub veel eneseregulatsioonioskus oma emotsioonipuhangu kontrollimiseks. Kõige tähtsam on säilitada rahu just siis, kui laps seda ei suuda.

Erinevat tüüpi jonnihood

Väikelapse jonnihoogudel on mitmeid põhjuseid. Kõige levinumad neist on:

1. Viha
2. Pettumus
3. Väsimus
4. Ärevus

Nagu selgitab litsentseeritud kliiniline nõustaja Christina Furnival: „Väikelaste jonnihoogude skaala on ääretult lai. Ühe lapse jonnihoog võib meenutada teise lapse mossitamist. Teise lapse jonnihoog võib aga näida sellisena, nagu püüaks ta põgeneda looduskatastroofi eest. Igal lapsel on oma temperament ja sellest tulenevalt ka omad jonnihood. Sageli on eraldi jonnihoog selleks puhuks, kui ta ei saa seda, mida soovib; teine selleks, kui midagi ära võetakse; kolmas selleks, kui ta ei taha teatud toitu süüa; ja neljas magamamineku vältimiseks.

On ka jonnihoogusid, mille päästikust pole vanemal aimugi. Lisaks on olemas need 'aita mul sind aidata' tüüpi jonnihood, kus laps on oma tormi sees nii kinni, et sisuliselt ei anna ta midagi mõistlikku edasi, samas kui vanem püüab nullinfo pealt meeleheitlikult aru saada, mis valesti on.“

Sageli ei saagi me enne jonnihoo vaibumist teada, mis selle tegelikult põhjustas. See võib olla masendav, kuid see võib olla ka hea õppimiskoht.

Nipid jonnihoogudega toimetulekuks

Kõige tähtsam asi, mida saad väikelapse jonnihoo ajal teha, on jääda rahulikuks ja tagada lapse füüsiline ohutus. Jonnihood on suureks kasvamise loomulik osa. Veendu, et tema ümber poleks midagi, millega ta saaks end vigastada. Sinu eesmärk on aidata lapsel maha rahuneda.

Mõnede vanemate arvates aitab jonnihoo eiramine, samas kui teised eelistavad last toetada või tema tähelepanu hajutada, soovitades näiteks jonnihoo murdmiseks sügavalt hingata. See, mida jonnihoo ajal kindlasti teha ei tohiks, on oma lapse tunnete tühistamine.

Jonnihoogusid pole võimalik täielikult ära hoida, kuid kindlast ja järjepidevast päevarutiinist võib palju abi olla. Samuti võid pakkuda lapsele päeva jooksul valikuvõimalusi, et ta tunneks suuremat kontrolli oma maailma üle. Lisaks on oluline vältida jonnihoo klassikalisi päästikuid, nagu vahelejäänud lõunauinak või tühi kõht.