Märgid, et sinu laps võib vajada erivajadustega lapse tuge
Iga arenguhüpe, nagu roomamine, kõndimine ja rääkimine, teeb meid tema arengu osas rahulikumaks.
Iga arenguhüpe, nagu roomamine, kõndimine ja rääkimine, teeb meid tema arengu osas rahulikumaks.
Aga mis juhtub siis, kui neid arenguverstaposte ei saavutata? Mis siis, kui laps jõuab nendeni hiljem kui tema eakaaslased? Mõned vanemad võivad mõelda, kas laps lihtsalt areneb omas tempos või võib see olla ohumärk, et väikelaps on erivajadusega laps.
Selles blogipostituses vaatleme konkreetseid arenguvaldkondi ja ohumärke, mis võivad viidata arengupeetusele.
Suur- ja peenmotoorika
https://www.youtube.com/watch?v=l93BTYyHG0c
Esimesed eluaastad on imelised, sest lapsed omandavad nii palju erinevaid füüsilisi oskusi. Kuigi tavapärase arengu piirid on väga laiad, on arstidel teatud ootused nendes arenguvaldkondades. Näiteks:
- 2. eluaastaks:
- Kõndimine ja jooksmine
- Mõlema jalaga hüppamine
- Palli löömine jalaga
- Trepist alla kõndimine käsipuust kinni hoides
- Mööbli ja mänguväljaku atraktsioonide peale ronimine
- 3. eluaastaks:
- Võime seista tasakaalus ühel jalal mitu sekundit
- Suurte pallide püüdmine
- Ühel jalal seismine või hüppamine
- Oskab tagurpidi kõndida
- Oskab pedaalida kolmerattalisel rattal
Kui suurmotoorika näitab, kuidas väikelapsed suudavad kasutada oma suuri lihaseid suurteks liigutusteks, siis sama oluline on ka peenmotoorika. Peenmotoorika kirjeldab väikelapse võimet kasutada oma käsi ja randmeid oluliste tegevuste tegemiseks, nagu ise söömine ning värvimise, joonistamise ja kirjutamise õppimine.
2-aastased peaksid hakkama suutma ise pükse üles ja alla tõmmata, klotsidest torne ehitada või väikseid mänguasju virnastada ning hakkama kasutama rasvakriite ja söögiriistu. Enamik 3-aastaseid peaks suutma raamatus lehti keerata, kriidiga ringi joonistada ja väiksemate osadega mänguasju käsitseda.
Sotsiaalsed oskused ja suhtlemine
See, kuidas lapsed räägivad ja oma eakaaslastega suhtlevad, on heaks vihjeks, et märgata võimalikke sotsiaalseid või suhtlemisraskusi. See kehtib eriti laste puhul, kellel diagnoositakse autismispektri häire (ASH).

Väikelapseeas hakkavad paljudel lastel esmakordselt ilmnema autismi tunnused, sealhulgas keeleoskuse taandareng ja korduv käitumine. Teised märgid, mida jälgida, on kehv silmside, raskused emotsioonide väljendamisel ja sotsiaalsete vihjete mõistmisel, tugevate toidutõrgete tekkimine ning rutiinidesse kinnijäämine. Kui sinu väikelapsel esineb mõni neist käitumisviisidest, tasub sellest rääkida järgmisel lapse tervisekontrollil või leppida aeg varem kokku, kui keeleoskused näivad taandarenevat.
Kõne areng
Keele- ja kõneoskused on ühed kõige olulisemad oskused, mida laps saab algusest peale omandada. Sündides on lapsed mitteverbaalsed, kuid 2.–3. eluaasta vahel toimub tõeline kõneplahvatus!

Ameerika Kõne-, Keele- ja Kuulmisassotsiatsiooni (ASHA) andmetel: „Lapsel peaks 18 kuu vanuselt olema umbes 50 sõna ja 3. eluaastaks 300 sõna, samas kui keskmine 4-aastane kasutab lauseid, mõningaid tegusõna aegu ja mitmust. Selleks ajaks, kui laps saab 3-aastaseks, peaks tal olema piisav sõnavara, et nimetada enamikku asju oma tuttavas keskkonnas, ta peaks osutama piltidele raamatutes ja suutma neid nimetada, laulma lihtsaid salme ja tuttavaid laule, vastama lihtsatele küsimustele (mis, kes, kus, millal), panema kokku 2–3 sõna ja tema kõne peaks olema enamasti arusaadav.“
Kui sulle tundub, et sinu lapsel on selles valdkonnas mahajäämus, tasub sellest rääkida järgmisel lapse tervisekontrollil ja vaadata, kas lastearst suunab teid logopeedi juurde.
Autor: Stacie Bennett