6 sammu autismiga laste halva käitumise mõistmiseks ja muutmiseks

Autismiga lapse suunamine nõuab rohkem kannatlikkust ja täiesti teistsugust lähenemist. Paljudel autismiga lastel on raske oma emotsioone reguleerida ning oma vajadustest ja pettumustest teada anda. Seetõttu tuleb vanematel uurida iga autismiga lapse käitumisprobleemi tagamaid, et leida probleemi tegelik põhjus.

Iga lapse suunamisel on olemas positiivsed ja negatiivsed distsiplineerimisstrateegiad. Negatiivne distsiplineerimine on reaktsioon halvale käitumisele, mille eesmärk on last kohe karistada, näiteks käe peale löömine või vits. Kuigi negatiivne karistamine võib anda koheseid tulemusi (laps lõpetab tegevuse), ei taga see autismiga laste puhul pikaajalist edu. See on pigem kiire plaaster sügavamale probleemile, mis vajab tegelikult hoopis teistsugust tähelepanu.

Positiivne suunamine keskendub käitumise lahtimõtestamisele ja lapse kuulamisele. Positiivsete strateegiate näited on:

• Kiitus ja tunnustus hea käitumise eest
• Selged reeglid ja piirid
• Tagajärjed halva käitumise korral

Autismiga lapsel ei pruugi olla vajalikke oskusi olukorra mõistmiseks ja sellega toimetulekuks, mistõttu võib ta käituda sobimatult. Negatiivsete karistuste rakendamise asemel on oluline välja selgitada lapse mure algpõhjus, et igat käitumisraskust paremini mõista. Allpool on toodud kuuesammuline lähenemine käitumisprobleemide lahendamiseks rakendusliku käitumisanalüüsi abil.

Negatiivsete karistuste rakendamise asemel on oluline leida oma lapse mure algpõhjus.

6 sammu ebasoovitava käitumise muutmiseks

1. samm: märka ja tunnista

Üks valdkond, millega autismiga lapsed sageli kimpus on, on suhtlemine. Kui su laps on mitteverbaalne, võib olla keeruline mõista, mida ta öelda püüab. Sageli võib sobimatu käitumine olla lapse viis väljendada midagi olulist, näiteks valu.  

Autismiga lapsed reageerivad autoriteedile teistmoodi. Tõenäoliselt tavapärased kasvatusmeetodid autismispektri lapse puhul ei toimi. Tegelikult võivad traditsioonilised võtted anda hoopis vastupidise tulemuse.  

Näiteks kui sa pahandad häält tõstes või lähed vihast näost punaseks, võib lapsele tunduda see naljakas või huvitav. Seepeale võib laps sama tegevust korrata lihtsalt selleks, et uuesti sinu reaktsiooni näha.

2. samm: mõtesta ümber

Mõtesta ümber see, kuidas sa näed oma lapse käitumisprobleemide tagamaid. Kuigi sulle võib tunduda, et laps teeb midagi halba meelega või lugupidamatusest, võib ta seda käitumist korrata hoopis selleks, et väljendada oma vajadust.

Aitamaks sul mõelda erinevatele põhjustele konkreetse käitumise taga, esita endale järgmised küsimused:

• „Kas teda võib koormata liigne sensoorne stiimul?”
• „Kas tal võib olla kõht tühi või janu?”
• „Ega ta pole liiga väsinud?”
• „Kas ta püüab minu tähelepanu võita?”

3. samm: uuri ja analüüsi

Kui su laps kipub kordama sama sobimatut käitumist, meenuta varasemat ja vaata, kas sellest on kujunemas muster. Selle mustri taga võib olla kindel algpõhjus. Laps võib enne ebasoovitavat käitumist kogeda mingit laadi ebamugavust või stressi.  

Esita endale see küsimus: „Mis toimus vahetult enne seda, kui lapse käitumine muutus?”  

Toome ühe näite: laps hakkab karjuma ja peidab näo kätesse, kui vanaema külla tuleb. Vahetult enne seda tegevust kallistas vanaema teda, kandes tugevalõhnalist parfüümi. 

Selline reaktsioon võib olla tingitud sensoorsest ülekoormusest, mida tekitas liiga tugev lõhn.

4. samm: kinnista ja määra tagajärjed

Ehkki laps on autismispektril, peab ta siiski mõistma, et tegudel on tagajärjed. Tagajärgede eesmärk on suunata käitumist. Probleemse käitumise vähendamiseks tuleks kasutada kahte tüüpi tagajärgi koos.

Kinnistajad – tagajärjed, mis suurendavad tõenäosust, et positiivne käitumine kordub. Näiteks kui laps käitub restoranis kenasti ilma jonnihoota, saab ta koduteel mängida oma lemmikmänguasjaga. Kui laps teenib oma lemmikasja välja hea käitumisega, kinnistab see positiivset harjumust.

Mõjutajad ja piirangud – tagajärjed, mis vähendavad ebasoovitava käitumise kordumist. Näiteks kui laps seisab tooli peal püsti, võta tool ära. Tooli ära panemine annab lapsele mõista, et ta ei saa seda tooli praegu ei istumiseks ega seismiseks kasutada.

5. samm: säilita järjepidevus

Kui oled paika pannud reeglid ja tagajärjed, pead olema nende rakendamisel järjepidev. Kui sa reegleid pidevalt muudad ja pole kindlameelne, jätkuvad lapse käitumisraskused, sest ta on segaduses.

Autismiga lapsed vajavad sageli kindlat rutiini ja selgust ning see kehtib ka piiride seadmise kohta. Järjepidevus on võti, mis toob käitumise muutmisel pikaajalisi tulemusi.

6. samm: kohanda olukorda ja palu abi

Mõnikord piisab lapse käitumise parandamiseks lihtsalt sellest, et eemaldad selle põhjustaja. Kui lapsele mõjub vanaema parfüüm liiga koormavalt, palu vanaemal järgmisel külastusel lõhnaõli mitte kasutada. Nii eemaldad päästiku enne, kui käitumisprobleem üldse tekkida jõuab.

Kokkuvõte

See kuuesammuline rakendusliku käitumisanalüüsi mudel ei aita mitte ainult pikemas plaanis käitumist parandada, vaid võimaldab näha ka sügavamat põhjust lapse reaktsioonide taga. Autismiga lapse vanemana tean hästi, et piiride seadmine on suur väljakutse. Püüan alati otsida lapse jonni- ja emotsioonihoogude ning keerulise käitumise taga peituvat põhjust. Kuid see pole alati lihtne, sest tal on olnud raske oma vajadusi sõnadesse panna.

Suurim õppetund autismiga lapse toetamisel on minu jaoks olnud see, et kannatlikkus ja päästikute vähendamine ongi kogu võti!