Testid kõne- ja keeleteraapias

Kui lapsele soovitakse teha kõne ja keele hindamist, tahab enamik vanemaid teada, milliseid teste lapsele tehakse, millal peaks testimisele mõtlema ja kuidas leida logopeed? Selles blogipostituses tutvustame lähemalt erinevaid teste, mida lapse hindamisel võidakse kasutada, ning räägime sellest, millal ja kuidas tuleks testimine läbi viia.

Test of Preschool Vocabulary (TOPV)

Koolieelne sõnavaratest (TOPV) mõõdab lapse oskust ära tunda ja kasutada üksiksõnu, mis hõlmavad erinevaid sõnaliike ning mitmesuguseid baasmõisteid, sealhulgas esemeid, sündmusi ja kogemusi. Sõnad on järjestatud raskusastme järgi, liikudes tuttavamatest sõnadest ja mõistetest vähemtuntud variantideni (wbspublish.com).

TOPV jaguneb ekspressiivseks sõnavaraks (mida laps suudab suuliselt ja kirjalikult väljendada) ja retseptiivseks sõnavaraks (millistest sõnadest laps aru saab). TOPV-testi kasutatakse lastel vanuses 2 aastat kuni 5 aastat ja 11 kuud. See testimine aitab:

• Tuvastada kõnehäiretega lapsi
• Hinnata varajast semantilist võimekust
• Võrrelda retseptiivse ja ekspressiivse sõnavara taset
• Jälgida keelelise sekkumise ja teraapia edenemist
• Teha teadusuuringuid

Clinical Evaluation of Language Fundamentals (CELF)

CELF-testist on mitu eri versiooni olenevalt lapse vanusest. Olenemata lapse vanuserühmast on testimise ülesehitus põhiolemuselt sama. Juhendid võivad muutuda ning alftestide keerukust kohandatakse vastavalt. Logopeedina on see üks minu lemmikteste, sest see hindab tõepoolest lapse keeleoskuse kõiki aspekte. CELF sisaldab mitmesuguseid alfteste, mis annavad lapse keeleoskustest põhjaliku ülevaate: mõisted ja juhiste järgimine, sõnastruktuur, ekspressiivne sõnavara, lausete meenutamine, lausestruktuur, põhimõisted, lausete meenutamine kontekstis, sõnakategooriad ja fonoloogiline teadlikkus.

CELF-testid algavad koolieelsest east ja ulatuvad kuni täiskasvanueani välja. Test viiakse lapse või noorukiga läbi siis, kui tal esineb raskusi lausete moodustamisel, suulise info meenutamisel, mitmeastmeliste juhiste järgimisel või sõnavara kasutamisel.

Comprehension Assessment of Spoken Language (CASL)

CASL hindab keeletöötluse oskusi ja teadmisi. Seda saab kasutada lastel alates kolmandast eluaastast ning seda võib teha täiskasvanutele kuni 21. eluaastani. Selle testi juures on eriti hea see, et see vastab paljudele suunamisega seotud küsimustele, sealhulgas kõneteraapia vajadusele, eripedagoogilise toe määramisele, keelelise mahajäämuse või -häire tuvastamisele ning keeleoskuse taseme mõõtmisele teise keelena õppijatel.

Goldman-Fristoe Test of Articulation (GFTA-3)

GFTA on test, mis hindab artikulatsioonioskust ehk teisisõnu seda, kuidas laps hääldab häälikuid, silpe, sõnu, lauseid ning kuidas ta vestleb. Seda saab kasutada lastel alates 2. eluaastast kuni 21. eluaastani.

GFTA suurepärane eelis on see, et selle tegemiseks kulub vaid 15–20 minutit, mistõttu sobib see ideaalselt väikestele lastele, kes ei jaksa veel pikematel testidel paigal püsida. GFTA lisatakse hindamisse suure tõenäosusega siis, kui laps on kooliealine ega räägi selgelt.

Oral and Written Language Scales (OWLS)

OWLS hindab seda, kui hästi suudab laps kirjalikku keelt kasutada ja suuliselt lauseid moodustada. Olenevalt lapse võimetest võib see kesta 40 minutit kuni 2 tundi ning seda võib teha lastele alates 3. eluaastast, kuigi mina ei soovitaks seda kasutada enne, kui laps suudab lauseid moodustada ja oskab juba tähti kirjutama hakata.

OWLS-testis palutakse lapsel lõpetada lugu pildi põhjal, mida logopeed talle näitab. Lapse jutustust hinnatakse, et näha, kas sellel on loogiline ülesehitus, hea sõnavara kasutus, kas esineb kirjavahemärkide või suurtähtede vigu ning kas grammatika vastab eale. Samuti moodustatakse lauseid etteantud sõnavara (definitsioonide) põhjal.

Peabody Picture Vocabulary Test (PPVT)

Peabody pildisõnavaratesti uuendatud versioon (PPVT-R) „mõõdab inimese retseptiivset (kuuldud) sõnavara standardses ameerika inglise keeles ja annab samal ajal kiire hinnangu verbaalsele võimekusele või õpivõimele“ (Dunn ja Dunn, 1981). PPVT-R töötati välja kasutamiseks vanuses 2,5 kuni 40 aastat. PPVT-R-i ingliskeelne versioon koosneb 175 sõnavaraülesandest, mille raskusaste järk-järgult tõuseb. Laps kuulab küsitleja öeldud sõna ja valib seejärel nelja pildi seast selle, mis kirjeldab sõna tähendust kõige paremini.

PPVT-l on ka ekspressiivne osa, kus laps peab talle näidatud pildil olevat asja nimetama. Ka need sõnad muutuvad testi edenedes järjest keerulisemaks.

Screening Test for Developmental Apraxia of Speech (STDAS)

STDAS on hindamisvahend, mida kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas lapse retseptiivse keele tulemused on kõrgemad kui tema ekspressiivne keel. Kui laps mõistab rohkem kui suudab väljendada, on see peamine märk sellest, et tal võib olla kõneapraksia. Kui selline lahknevus ilmneb, viib logopeed läbi põhjalikumad uuringud lõpliku diagnoosi saamiseks. Apraksia on omandatud suumotoriika kõnehäire, mis mõjutab inimese võimet muuta teadlikke kõneplaane motoorseteks liigutusteks, tuues kaasa piiratud ja vaevalise kõnevõime. Lihtsamalt öeldes ei suuda laps hääldada neid sõnu, mida ta oma peas mõtleb.

STDAS-i täitmiseks kulub umbes 15 minutit ja seda sobib kasutada 4–12-aastastel lastel.

Test of Language Development (TOLD)

TOLD sarnaneb CELF-testiga. See on test, mis hindab lapse võimet keelest aru saada ja seda luua. TOLD-testid on samuti suunatud kindlatele vanuserühmadele. Näiteks on olemas TOLD-Primary, mis on mõeldud väiksematele lastele. Samuti on olemas TOLD-i versioon teismelistele ja noortele täiskasvanutele.

TOLD-i testimine võib kesta 40 minutist kuni 2 tunnini. Testimise kestus sõltub suuresti lapse võimetest ning sellest, kas esineb muid kognitiivseid või tähelepanuprobleeme, mis võivad testimise keerulisemaks muuta.

Millal pöörduda logopeedi poole?

Meie Speech Blubsis oleme kirjutanud mitmeid blogipostitusi sellest, millal tuleks lapse kõne arengule tuge otsida. Selle asemel et pidada pikka arutelu ja korrata juba räägitut, on minu suurim nõuanne inimestele, kes minuga kõne- ja keeleteenuste asjus ühendust võtavad: usalda oma sisetunnet. Sina tunned oma last kõige paremini. Kui arvad, et midagi on valesti, otsi abi. Kui spetsialist lapse üle vaatab ja ütleb, et tema areng on eakohane, annab see sulle vähemalt meelerahu. Kui aga laps vajab teenuseid, saab ta vajalikku tuge.

Usalda oma sisetunnet. Sina tunned oma last kõige paremini!

Miks valida logopeedia?

Üks lapsevanem küsis meilt, miks peaks laps teraapias käima. Teenuste saamiseks on mitmeid põhjuseid:

1. Kõne/suhtlemise hilistumine
2. Kõne on eakaaslastele, pereliikmetele ja sõpradele ebaselge või arusaamatu
3. Laps ei kasuta suhtlemiseks žeste ega lalisemist
4. Vähene silmside või puudulikud sotsiaalsed oskused
5. Nõrgad kirjaliku keele oskused
6. Raskused info töötlemisel – olgu see kirjalik või suuline
7. Mäluprobleemid

Kui sinu lapsel esineb mõni ülalnimetatud probleemidest, soovitan soojalt küsida perearstilt suunamist logopeedile.

Suure tõenäosusega on logopeedi vastuvõtule järjekord. Laadi alla Speech Blubs rakendus, et toetada lapse kõne- ja keeleoskuste arengut kodus. See on kasulik ekraaniaeg, mis võimaldab lapsel harjutada riimimist, sõnavara, hääldust, sotsiaalseid oskusi ja suumotoorikat. Pole oluline, mis diagnoos lapsel on – see rakendus aitab kõnet lihvida ja uusi oskusi omandada!